Sellise järelduse teevad mõttekoja Eastern Partnership Civil Society Forum avaldatud värske aruande autorid, kirjutab Politico.

"Diktatuurid ja autokraatlikud režiimid õpivad üksteiselt. Ning ma arvan, et mõnedes riikides näeme õppimiskõverat. Me nägime seda ka Gruusias," ütles mõttekoja esindaja Alexandra Sabou.

Gruusiat valitsev erakond Gruusia Unistus püüdis vastu võtta Venemaa stiilis välisagentide seaduse 2023. aasta märtsis.

"[Seadus] oli koopia Vene seadusest mõne kohaliku elemendiga, kuid sarnasus oli ilmselge," seletab Sabou.

Gruusia näitajad demokraatias, valitsemises ja seadusandluse konvergentsis EL-iga langesid 2023. aastal, selgub aruandest.

"Põhimõtteliselt igas valdkonnas toimus langus, kuigi EL andis Gruusiale kandidaatriigi staatuse," ütles Sabou.

Ukraina, Moldova ja Gruusia taotlesid EL-i liikmesust pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris, kuid nüüdseks sai neist kolmest riigist eraldi nähtus ning eraldusjooned EL-i naabruspoliitika ja EL-i laienemise poliitika vahel on muutunud hägusamaks, seisab aruandes.

Erinevalt Gruusiast teevad Ukraina ja Moldova edusamme, viies ellu süsteemseid muutusi, mida Brüssel eeldab neist tulevikus ühinemise võimaldamiseks, järeldavad aruande autorid.

Kui EL-i valitsusjuhid otsustasid avada liitumisläbirääkimised Ukraina ja Moldovaga detsembris peetud Euroopa Ülemkogul, siis Gruusia on seni pidanud rahulduma kandidaatriigi staatusega.