"Eesti, Holland, Tšehhi ja Rootsi on nende riikide hulgas, kes soovivad järgmisel nädalal Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel arutada piiravaid meetmeid Gruusiale, ütlesid aruteludega kursis olevad inimesed," kirjutas FT kolmapäeval.

Mure Gruusia demokraatia pärast on järsult tõusnud pärast seda, kui valitsev partei Gruusia Unistus surus parlamendis hoolimata opositsiooni massiprotestidest läbi seaduse, mis nõuab välisrahastust saavate organisatsioonide sildistamist "välisagentidena", sarnanedes Venemaa samasugusele seadusele, mida kasutatakse Kremli režiimi kriitikute mahasurumiseks.

Riiki on raputanud protestid, mis kasvasid välja vastuseisust välisagentide seadusele, on nüüdseks kasvanud suuremaks rahulolematuseks valitsuse ja riigi arengusuuna vastu.

FT hinnangul võivad sanktsioonid hõlmata ka EL-i viisavaba reisimise peatamist. Küsimust arutatakse väidetavalt järgmisel nädalal toimuval EL-i välisministrite kohtumisel, vahendas The Kyiv Independent.

Teise võimalusena on laual EL-i vahendite külmutamine, ütlesid asjaga kursis olevad ametnikud lehele.

Peaminister Kaja Kallas ütles kolmapäeval pärast riigikaitse nõukogu kohtumist toimunud pressikonverentsil, et tegemist on Euroopa tasandil reaktsiooniga Gruusias toimuvale ning käivad erinevad arutelud, kuidas mõjutada Gruusiat tagasi EL-i teele pöörduma.

"Eesti otseselt ei soovi midagi (Gruusialt EL-i viisavabaduse võtmist - toim). Me saame rääkida Euroopa tasemel reaktsioonist. Arutelud käivad selle üle, millega mõjutada seda, et Gruusia tagasi Euroopa teele pöörduks," ütles ta ja lisas, et EL-is on arutluse all erinevad lahendused.

"Meie mure on see, et praeguse seisuga on Gruusiale antud kandidaatriigi staatus, aga Gruusia käigud viivad neid EL-ist kaugemale. Me oleme aastakümneid Gruusiat toetanud, nende teekonda Euroopa Liitu ja püüdnud olla abiks. Aga on häiriv näha euroopalike väärtuste vastu käivate reformide tegemist või tehtud reformide tagasi pööramist. Kui vaadata opositsiooni vägivaldset ründamist, siis need on valitsuse käigud. Me seisame Gruusia rahva kõrval ja arutame ka Euroopa tasandil, mis reaktsioon meil sellele on. Eks dilemma on, et ühelt poolt mingid käigud mõjutavad Gruusia inimesi, mitte valitsust, aga kuidagi tuleb need sõnumid kohale viia," rääkis Kallas.

Juba enne seaduse taaselustamist pärast ebaõnnestunud katset see 2023. aastal vastu võtta hoiatasid EL-i ja USA ametnikud, et Gruusia demokraatlikud institutsioonid nõrgenevad ja riik on oligarh Bidzina Ivanišvili kontrolli all, kellel formaalselt on kõigest Gruusia Unistuse auesimehe tiitel.

Gruusia sai EL-i kandidaatriigi staatuse 2023. aasta detsembris, kuid EL-i Idapartnerluse kodanikuühiskonna foorumi (EaP CSF) järgmisel kuul avaldatud aruandes öeldakse, et riik on nõutavate reformide osas ainult pisut edasi liikunud ja tal on oht nihkuda Venemaa poole.

USA kaalub Gruusiale sõjaliste, kaubanduse ja viisavabaduse stiimulite paketi eraldamist, kui see peatab tagasilanguse demokraatiast ja loobub vastuolulisest seadusest, teatas Politico 20. mail, viidates seaduseelnõule, mis esitatakse kongressi menetlusse lähipäevil.

Eelmisel nädalal käis koos oma Läti, Leedu ja Islandi kolleegiga Gruusias visiidil Eesti ka välisminister Margus Tsahkna, kes lisaks ametlikele kohtumistele osales ka Gruusia opositsiooni meeleavaldusel, kus pidas ka meeleavaldajaid toetava kõne.