Eesti soovib mereväe uuendamiseks mehitamata veesõidukeid
Eesti taotleb Euroopa kaitsefondilt raha mereväe uuendamiseks. Balti laevastike elukaar lõpeb praeguse kümnendi lõpul ning uute laevade kontseptsiooni väljatöötamisel lähtutakse mehitamata ja modulaarsetest platvormidest.
Merevägi on oma vajadused kirja pannud. Modulaarse mereväelaeva visiooni järgi on pardal mehitamata pealveesõidukid, mida saab komplekteerida vastavalt vajadusele, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Praegu tegutseb merevägi vee peal ja veidi vee all - otsib miine, valmistub miine hankima ja teadvustab, mis merel ja selle kohal toimub.
"Me tahaks kindlasti olla kohal õhus, pinnal, vee all ja vee peal. Ja samuti ka küberis. /.../ Me oleme sõnastanud selle selliselt, et "mehitatud kui vajalik ja mehitamata kui võimalik"," selgitas mereväe ülem kommodoor Jüri Saska.
Mehitamata veesõidukid on katsetamisel paljudes merevägedes. USA mereväel on ainukesena prototüüp, mis seilas satelliidi juhtimisel Hawaiilt Läänerannikule.
Baltic Workboats soovib luua rahvusvahelist konsortsiumi ettevõtetest, kes mehitamata pealveesõiduki looks. Räägitud on Eesti ja Lääne-Euroopa firmadega, sest Euroopa rahastuse tingimus on vähemalt kolme Euroopa riigi koostöö.
"Meil on väike kogemus ja arendusprojekt käigus. Proovime ühte 20 meetri pikkust töölaeva panna iseseisvalt sõitma, et oleks võimalik läbi viia merekatsetusi," rääkis Baltic Workboatsi esindaja Sander Vahtras.
Eesti Kaitsetööstuse Liidu tegevjuhi Tarmo Ränisoo sõnul võiks Eestis olla valmistatud ka juhtimistarkvara. Siis toimuks selle hooldus ja arendus kohapeal.
"Kui me ise ei ole tarkvara omanikud, siis me tellime seda üldise järjekorra alusel tarkvara tootjalt. See kõik võtab vaieldamatult väga palju aega," ütles ta.
Järgmisel aastal küsib Eesti raha Euroopa kaitsefondilt. Heakskiidu korral võiks 2027. aastal valmis olla prototüüp, mis maksab 70 miljonit eurot. Siis peaks laevu tootma hakkama.
"Ja siis me saame juba rääkima hakata konkreetsestest rahasummadest, mida on eelarvese vaja. Siis me saame rääkida sellest, kui palju laevu oleks vaja," ütles kaitseminister Kalle Laanet.
Seni on Euroopa kaitsefond toetanud Eestit 30 miljoniga mehitamata maismaasõiduki arendamiseks. Selles projektis osaleb kaheksa riiki, Eesti on juhtriik.
Toimetaja: Merili Nael