X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Õiguskantsler nõus: presidendi vaidlustatud seadus on põhiseadusvastane

{{1706593440000 | amCalendar}}
Riigikogu
Riigikogu Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Riigikogus 18. detsembril valitsuse usaldushääletuse toel vastu võetud maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus on põhiseadusega vastuolus, leiab sarnaselt presidendiga ka õiguskantsler.

"Leian, et riigikogus 18.12.2023 vastu võetud maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus on põhiseadusega vastuolus," kirjutab õiguskantsler Ülle Madise riigikohtule esitatud arvamuses.

"... muutmisseadus ei olnud aasta riigieelarve vastuvõtmise seisukohalt oluline. Usaldusküsimusega sidumine selles asjas poleks olnud põhiseaduspärane ka siis, kui töötõkke eesmärk oleks olnud sisuline vastuseis muutmisseaduse vastuvõtmisele: esindatavatele ühiskonnagruppidele soodsama tulemuse saavutamine või vähemalt nende huvide ja õiglustunde
nimel toimunud võitluse näitamine," põhjendas õiguskantsler.

Õiguskantsler osutas arvamuses, et presidendil on õigus seaduse väljakuulutamise üle otsustades hinnata ka seaduse vastuvõtmise menetlust ning oluliste menetlusvigade ilmnemisel saata seadus riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks.

"Valitsus sidus muutmisseaduse vastuvõtmise usaldusküsimusega, väites, et seaduse kiire vastuvõtmine on vajalik 2024. aasta riigieelarve vastuvõtmiseks enne eelarveaasta algust. Osa riigikogu liikmetest oli asunud riigikogu tööd tervikuna ja pikaajaliselt tõkestama, soovides sel viisil kutsuda kunstlikult esile erakorralised valimised. Muutmisseaduse eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekute põhjal saab öelda, et töötõke ei olnud suunatud selle seaduse sisu vastu," selgitas õiguskantsler. "Sedalaadi töötõket tuleks käsitleda teisiti, kui teistel eesmärkidel seatavaid töötõkkeid. /.../ Sel korral piisaks usaldusküsimusega sidumise põhiseadusvastaseks pidamiseks asjaolust, et muutmisseadus ei olnud aasta riigieelarve vastuvõtmise seisukohalt oluline."

Madise lisas, et eelnõu menetluskäigu tõttu ei ole riigikogus läbi arutatud seadusega kavandatavaid sisulisi muudatusi, millel võib olla oluline mõju isikute põhiõigustele: "Eelkõige on küsitav, kas uued tingimused, mis kehtestati mittetulundusühingutele ja sihtasutustele saadetavate maksu- ja tolliameti dokumentide kättetoimetamisele, on sisu poolest põhiseadusega kooskõlas."

Muutmisseadus näeb ette, et kui juriidiline isik, kes kasutab e-maksuametit, ei ole e- maksuametisse üleslaaditud dokumenti avanud, loetakse talle saadetud dokument kättetoimetatuks viie tööpäeva möödumisel pärast teate edastamist, kui ei ole tõendatud dokumendi varasem kättesaamine. Elektronposti aadressil saadetud dokumendi kohta näeb muutmisseadus ette samasuguse nõude.

"Kuna seni on peetud õigeks, et juriidilisest isikust äriühingul on kohustus korraldada oma kirjavahetust, võib kuidagi mõista samasuguse hoolsuskohustuse laiendamist elektronpostile," märkis õiguskantsler. "Küsimusi tekitab, kas on õige maksuvaldkonnas sellist kohustust panna ka mittetulundusühingutele ja sihtasutustele."

Kõnealustest muudatustest ei ole Madise sõnul võimalik aru saada, miks on vaja teha mittetulundusühingutele ja sihtasutustele haldusaktide kättetoimetamise reeglites väga olulisi ja põhimõttelisi muudatusi. Peale selle pole analüüsitud eelnõu mõju valdkonnale ning eelnõu on üles ehitatud kontrollimata eeldusele, et mittetulundusühingutel ja sihtasutustel on tegelikkuses võimalus ja valmidus uut nõuet täita.

Lisaks piiraks uute haldusakti kättetoimetamise tingimuste rakendamine õigust haldusakti sisust teada saada ja ühes sellega võimalust pöörduda kaebusega kohtusse, lõpetas õiguskantsler. Nende piirangute põhjendused on napid ja mõjusid ei ole analüüsitud.

Riigikogu kantselei direktor: põhiseadusega vastuolu pole

Hoopis teisele seisukohale jäi riigikohtule saadetud arvamuses riigikogu kantselei direktor Antero Habicht, kes teatas oma arvamuses kokkuvõtvalt: "Riigikogu on maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse võtnud vastu kooskõlas põhiseaduse ja riigikogu kodu- ja töökorra seaduse sätetega ja selle menetlemisel riigikogus ei rikutud mitte ühtegi põhiseaduse ega RKKTS-i normi. Seadus on nii formaalselt kui ka materiaalselt põhiseadusega kooskõlas."

Tema seisukohaga on võimalik lähemalt tutvuda siin.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: