EHL-i juht Reemo Voltri ütles teisipäeva õhtul koos haridus- ja teadusminister Kristina Kallasega antud pressikonverentsil, et riikliku lepitaja Meelis Virkebau juures sõlmiti töötüli lõpetamise kokkuleppe.

"Sellest hetkest on streik lõppenud ja homsest jätkavad koolid tööd," sõnas Voltri. Töörahu kohustus kehtib käesoleva aasta lõpuni.

Kokkuleppe kohaselt kehtestab valitsus põhikooli ja gümnaasiumiseaduse alusel tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2024 õpetajate töötasu alammääraks 1820 eurot. Lisaks leppisid pooled kokku, et alustavad läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmiseks hiljemalt 31. detsembriks, mille kohaselt saavutatakse õpetajate arvestuslik keskmine töötasu 120 protsenti keskmisest palgast 2027. aastaks. Kõnelusi kollektiivlepingu sõlmimiseks alustatakse koos kohalike omavalitsustega 19. veebruaril ning nende eesmärgiks on ka õpetajate palga- ja karjäärimudeli ning muude töötingimuste kokku leppimine.

Voltri tunnistas pressikonverentsil, et saavutatud kokkulepe ei ole ideaalne, aga õpetajad mõtlevad eelkõige lastele ja nende haridusele. "Kaalusime põhjalikult EHL-i volikogus seda pakkumist. Kuna üks osapool (Reformierakond – toim.) ei soovinud seda olukorda lahendada, siis võtsime vastu kahe erakonna pakkumise lahenduseks, et saaksime minna pikemaajaliste läbirääkimiste juurde," ütles ametiühingujuht. "Tahame anda valitsusele võimaluse pöörduda näoga haridustöötajate poole," lisas ta.

Samas rõhutas Voltri, et ametiühing jääb ettevaatlikuks, et tulevased läbirääkimised oleks ikka sisulised ja kaetud rahaliste vahenditega.

Voltri tunnistas, et praegu kokku lepitud palgatõus pole piisav, aga järgmiste aasta palgakõneluste pidamiseks sõlmitud kokkulepe ja lubadus palga tõstmiseks andis teisipäeval võimaluse kokkuleppe sõlmimiseks.

Haridustöötajad alustasid läbirääkimisi 1950 eurost ehk riigi keskmisest. Kompromissina tuldi alla 1836 euroni, mis oleks tähendanud riigieelarvest täiendavalt 10,8 miljoni leidmist.

Haridustöötajate liidu juht tänas streigis ja pikettidel osalenud õpetajaid solidaarsuse eest ning lisas, et streik täitis oma eesmärgi, kuna tõi avalikkuse ette haridussüsteemi murekohad ja rõhutas, et ilma reformideta ei ole tagatud hea hariduse jätkumine Eestis.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200) avaldas samuti heameelt kokkuleppe saavutamise üle, mis tagab töörahu taastumise ning alates kolmapäevast õppetöö jätkumise.

Valitsus arutas täna kompromissettepanekut ja jõudis kokkuleppele, et 5,7 miljonit eurot on vaja eraldada õpetajatele täiendavalt palgarahaks, et sel aastal nende palk ei langeks allapoole Eesti keskmisest, mis tõuseb 6,6 protsenti, rääkis Kallas. Õpetajate alampalga määr tõuseb 1820 eurole.

"Arvestades praegust majandusseisu, kus langus on kestnud mitu kvartalit, siis see on väga suur pingutus riigieelarvest. Õpetajad on aga saanud kindluse, et nende palk suhtena riigi keskmisesse sel aastal ei lange," ütles Kallas.

Minister rõhutas ka, et õpetajate uue palga vormistamisega läheb siiski pisut aega, kuna see nõuab riigieelarve muutmist, mida peab tegema riigikogu. Seetõttu ei pruugi palgatõus veel jaanuarikuuga õpetajateni jõuda, lisas ta.

"Õpetajate palk tõuseb samas tempos, mis riigi keskmine palk. See tähendab, et õpetajad ei jää vaesemaks suhtena riigi keskmisesse palka. See on selle kokkuleppe tulemus," sõnas Kristina Kallas "Ringvaates".

"Õpetajate karjäärimudel on meil puudu. Eesti on vist ainus riik, kus pole, et õpetaja staaži lisandumisega muutuvad ka tema töötingimused ja tema palk. Praegu on kõigil ühesugune alammäär. Karjäärimudeli me nüüd lepime kokku ja kiiremini kui selle aasta lõpuks. Järgmise aasta alguses see kehtima hakkaks. Seda on õpetajad ammu oodanud," sõnas Kristina Kallas. Ta lisas, et karjäärimudelit on tegelikult koolijuhtidel võimalik olnud rakendada ka seni, nüüd tuleks see aga ühtselt kokku leppida.

Ministeeriumid pidid leppima kokku, millistest vahenditest saadakse kokku raha palgatõusuks, lisaraha kuskilt ei tulnud, sõnas Kallas. "Me ei maksa sel aastal preemiaid ja tulemustasusid ministeeriumite töötajatele, selle kokkuleppe oleme potentsiaalselt nõus tegema. Haridusministeerium lükkab edasi tehisintellekti nõukoja töö, teeme seda väiksemas mahus, teatud projekte sel aastal ei käivita," sõnas haridusminister.

Rääkides riigieelarvest, ütles Kristina Kallas, et valitsus peab leidma lahenduse palju suuremale summale kui 450 miljonit eurot, mis on praegu miinuseks eelarves, ütles Kristina Kallas AK-s. "Me peame selle leidma. Ma ei näe teistsugust lahendust. Kui valitsus ei suuda seda leida peab ta tunnistama oma teovõimetust," ütles haridusminister. "Meil on majandus mitu kvartalit languses, mis tähendab, et peame valitsuses tegema väga karme otsuseid eelarve suhtes," sõnas Kristina Kallas.

Kristina Kallas ütles teisipäeval Vikerraadio saates "Uudis +", et 5,7 miljonit eurot tuleb kärbetest haridusministeeriumi, majandusministeeriumi, siseministeeriumi, regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi tegevustes, mida juhivad Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ministrid. Kuna sotsiaalministeeriumis on ministriteks nii terviseminister Riina Sikkut (SDE) kui ka sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (RE), siis annab Kallase sõnul oma panuse ka Reformierakond.

Õpetajad ootavad enamat

Tallinna Prantsuse Lütseumi direktori Peter Pedaku sõnul ei ole oluline, kas alampalk tõuseb 17 või 30 eurot, sest õpetaja põhiline mure on koormus.

"Tuleb arvestada, kas tal on klassis palju õpilasi või vähe õpilasi, tuleb arvestada seda, mis ainet ta annab, tuleb arvestada seda, kas ta on algaja või ta on kaua töötanud. Et selline üheülbaline õpetajate tasustamine ja nende töötingimuste määramine, mis on seni olnud, see peab lõppema," sõnas Pedak.

Tallinna Ühisgümnaasiumis oli nii mõnigi streikiv õpetaja valmis jätkama kasvõi veebruarikuuni. Valitsuselt oodati teisipäeval enamat.

"Kui mul isiklikult oleks see 5,7 miljonit, siis oleks päris vahva, aga seitseteist eurot juurde saada selle ligi kahenädalase streikimise eest ei olnud vist väga küünlaid vääriv mäng," sõnas Tallinna Ühisgümnaasiumi streigijuht Kai Yallop.

Kui pikaajalised reformid ei täitu, on koolid valmis alustama uut streiki.

"Kui pikaaajalised reformid jäävad tahaplaanile, siis on meil järgmine streik. Ja sellisel juhul ma toetaksin seda veel rohkem kogu südamest. Sellisel juhul lapsed 1. septembril kooli ei tule," sõnas Pedak.