X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Raul Eamets: streik hoiab intresse kõrgena

Raul Eamets.
Raul Eamets. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Õpetajate streik ei mõjutanud meie kodulaenu intresse tegelikult mitte kuidagi, oleme selleks liiga väikesed. Raul Eamets kirjutab, kuidas streigid Euroopas laiemalt hindu ja seeläbi ka intressimäärasid mõjutavad.

Viimase kahe aasta jooksul on meil tulnud rinda pista märkimisväärse hinnatõusuga. Balti riikides tõusid hinnad 2022. aastal umbes 20 protsendi võrra (aasta võrdluses). Euroopas oli 2022. aasta detsembris hinnatõus aasta võrdluses 9,2 protsendi, aga 2023. aasta detsembris oli see 2,9 protsenti.

Hinnatõus mõjutab ettevõtteid mitmeti. Ühelt poolt suurenevad kulud elektri, tooraine, transpordi ja teiste sisendite osas. Teiselt poolt suureneb ka käive, tähendades, et ettevõtetel on hinnatõusu tõttu rohkem raha. See ei ole seotud ainult pankadega, mis teenivad kõrgemat kasumit tõusnud intresside määradest, vaid kõikidel on rohkem raha käes.

Kui ettevõtetel on rohkem raha, ent elukallidus on tõusnud, tähendab see omakorda, et töötajad küsivad palka juurde. Üldjuhul on neid nõudmisi võimalik ka täita, eriti kui tööpuudus on suhteliselt madal ehk ettevõtjal ei ole väga palju läbirääkimisruumi tööandjate esindajatega. Kui tööpuudus on kõrge, siis on töötajate läbirääkimisvõime madal, sest piltlikult öeldes on tööotsijate järjekord ukse taga. Euroopa tööpuudus on praegu pigem madal.

Eelmisel aastal Euroopas hinnad tõusid, mitte nii tormiliselt kui 2022. aastal, aga tõusid. Samal ajal ei ole Euroopa majanduse tulevikuväljavaade eriti lootusrikas. Mida lähemal on erinevad majandusprognoosid käesolevale hetkele, seda madalamaks arvud muutuvad. Oktoobris 2023 prognoosis IMF Saksamaale käesoleva aasta majanduskasvuks 0,9 protsenti. Euroopa Komisjon oli oma novembrikuises prognoosis veidi pessimistlikum, pakkudes majanduskasvuks 0,8 protsenti.

Münchenis asuva Euroopa ühe prestiižikama makromajanduse mõttekeskuse, IFO instituudi jaanuaris avaldatud prognoosi kohaselt nähakse Saksamaal 2024. aastal ette vaid 0,3 protsenti majanduskasvu. Väga üldistatult võib öelda, et Euroopa majandus seisab sel aastal pigem paigal.

Tõsi, need muutused ei ole nii drastilised kui Eesti majandusprognooside muutused. Teame, et Eesti riigieelarve koostati 2,7-protsendilise majanduskasvu ootusega, kuid Eesti Pank tõi detsembris ootused maa peale ning rääkis 0,4-protsendilisest majanduslangusest. Samasse suurusjärku on jäänud ka Rootsi pankade prognoosid, mida esitleti jaanuaris.

Kuidas see kõik mõjutab inflatsiooni ja intressi? Kui ettevõtetel ei lähe enam hästi, siis ei saa palka tõsta. Samal ajal on elukallidus tõusnud, töötajatel on suurenenud kõik kulud. Kui nüüd püütakse pidurdada palgatõusu, suureneb töötajate rahulolematus ning juba praegu näeme streikide lainet üle Euroopa.

Saksamaal lõppes suur vedurijuhtide streik, just algas Soomes riigi ajaloo üks suurimaid streike. Transporditöötajad streikisid ka Hispaanias ja Itaalias. Kuna tööpuudus on Euroopas üldiselt madal, on tõenäoline, et streikijad saavad oma tahtmise.

Kui palku tõstetakse, toob see kaasa sissetulekute kasvu, mis omakorda suurendab tarbimist. Suurem tarbimine avaldab survet hindadele. Kui inflatsioon püsib jätkuvalt üle kahe protsendi, mis on Euroopa keskpanga sihttase, siis keskpank baasintresse ei alanda. Seda on keskpanga juht korduvalt ja ühemõtteliselt välja öelnud. Seega ei lange ka euribor, mis omakorda otse mõjutab meie kodulaenu intresse.

Nii võib öelda, et suured streigid Euroopas avaldavad lõpuks mõju ka meie kodulaenu intressidele, mis lõpptulemusena ei pruugi selle aasta jooksul märkimisväärselt üldse langeda. 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: