80 protsenti apteegiturust kuulub kahele suurele – Magnum ja Tamro. Mõlema käive eelmisel majandusaastal kasvas, Magnumi müügitulu oli 230 miljonit eurot, Tamrol 190 miljonit.

"Ma arvan, et see turuosa on juba väga palju väljakutseid pakkuv ka meile. Oleme väga head partnerid, ma usun, nii riigile ravimi hulgimüügi ja ravimi tarneahela ladustamise sektoris kui ka teistele oma partneritele. Ambitsioonikaid eesmärke, et me soovime järgmisel aastal omada 80 protsenti turust, kindlasti ei ole," lausus Magnumi juhatuse esimees Mari Krass.

Krassi sõnul küündivad allahindlused, mida riik suudab suurtelt ravimitootjatelt välja kaubelda, kohati 50 kuni 70 protsendini. Konkurentsiameti sõnul aga praegune hinnaregulatsiooni mudel ei toimi.

"Näiteks tootjaga sõlmitud hinnakokkulepe on ju seadusega ettenähtult salajane. Kui see oleks avalik, ja me teame, mis on tootjahind, siis oleks võimalik ka jälgida väga selgelt, mis hinnaga tegelikult ravim turule tuleb," märkis konkurentsiameti peadirektor Evelin Pärn-Lee.

Sotsiaalministeeriumil on kavas teha läbipaistvaks ravimite sisseostuhind ning nende hinna kujunemine tarbijale.

"Käesoleva aasta jooksul juurdehindluse piirmäärade kaasajastamist me arutame, teeme ettepaneku uueks lahenduseks. Lõpuks see tähendab seaduse muutmist, aga kuna me oleme algusfaasis, siis seda, milline see menetlustempo on, ma praegu ei oska öelda," lausus terviseminister Riina Sikkut (SDE).

Veel viitab konkurentsiamet, et apteekide tellimissüsteem peaks töötama nii, et süsteem suudab automaatselt valida odavaima pakkuja.

"Analüüsist jäi meile selline tunnetus, et läbi tellimissüsteemide on võimalik ebavõrdselt kohelda erinevaid hulgimüüjaid," märkis Pärn-Lee.

Magnum sellise kriitikaga nõus ei ole.

"Tegelikult apteegid ütlevad, et nad saavad ka mitmele hulgimüüjale tellimusi teha sellesama süsteemi või erinevate süsteemide kaudu, et see ei ole nende jaoks keerukus tellida erinevatelt hulgimüüjatelt," ütles Krass.

Terviseministri sõnul ei ole riik kavandamas ühtse süsteemi loomist.

"Kahtlemata ka sotsiaalministeerium eelistaks, et oleks üks tellimiskeskkond või kombineeritavad tellimiskeskkonnad. See oleks apteekri jaoks mugav, see ei nõuaks käsitööd ja tööaega. Aga seni tõesti sotsiaalministeeriumil ei ole plaanitud ei sisutegevusi ega kulusid sellele, et ise hakata looma apteekide tellimiskeskkonda," lausus Sikkut.