X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

EKI: Eesti majandus on 2010. aastaga võrreldavas seisus

Kaubad
Kaubad Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Eesti majanduse hetkeolukord on sarnane 2010. aastaga, põhjusteks ebapiisav nõudlus ning vähene rahvusvaheline konkurentsivõime, leidsid Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) majanduseksperdid.

69 protsendi EKI ekspertide hinnangul oli Eesti majanduse hetkeolukord detsembris halb, 31 protsendi hinnangul rahuldav.

Eesti ettevõttejuhtide ja tarbijate hinnanguid ühendav majandususalduse indeks on naaberriikidest madalaim.

"Ettevõtete ja majapidamiste tulevikuootused ja kindlustunne on langenud oluliselt Euroopa Liidu keskmisest allapoole ning võrrelda ei saa ka Läti või Leeduga, kus majandususaldusindeks on meist oluliselt parem," ütles kolmapäeval konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp. Ta lisas, et majanduse iseeneslikku paranemist ei toimu, sest kasvamas on nii töötuse määr kui ka hinnad.

Konjunktuurindeksid detsembris 2023 Autor/allikas: EKI

EKI arvutatav majandususaldusindeks oli detsembris Eestis 78,5 punkti, mis võrreldes septembriga on 0,4 punkti võrra madalam. Tegu on madalaima tulemusega peale 2020. aasta juunikuud, kui oli ülemaailmne tervisekriis. 2023. aasta detsembris oli majandususaldusindeks Lätis 95,9 punkti, Leedus 99,6 punkti, Soomes 80 punkti ning Rootsis 82,3 punkti. Euroopa Liidu keskmine on 95,6 punkti.  

Kaheks suurimaks majandusprobleemiks peavad küsitletud eksperdid ebapiisavat nõudlust ning rahvusvahelise konkurentsivõime vähesust. Neile järgnevad ebasoodne keskkond välisinvestoritele ning vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes.

Aasta tagasi samal ajal oli suurimaks probleemiks oskustööjõu puudus, mis nüüd on küll mõnevõrra langenud, kuid probleemsuselt võrdne vähese usaldusega valitsuse majanduspoliitikale.

Tarbijate kindlustunne on jätkuvalt halb ja oluliselt madalam pikaajalisest keskmisest. Tarbijate kindlustunnet mõjutavad majanduslangus, ostujõu kahanemine, suurenevad kulutused, töötute arvu kasv, sõda Ukrainas ning ees ootavad maksutõusud.

55 protsenti peredest hindas detsembris, et nende majanduslik olukord on läinud halvemaks võrreldes sellega, mis oli 12 kuud tagasi, 33 protsenti märkis sama olukorra püsimist ja 11 protsenti peredest tõdes olukorra paranemist.

12 kuu vaates prognoosis 50 protsenti vastanutest pere majandusolukorra halvenemist, 28 protsenti olukorra samaks jäämist, 11 protsenti paranemist ja 10 protsenti ei osanud hinnangut anda.

EKI toidukorv kallines neljandas kvartalis 0,1 protsenti, olles septembris 116,28 eurot ning detsembris 116,40 eurot. Võrdluses 2022. aasta detsembriga on toidukorv kallinenud 4,8 protsenti ehk 111,09 eurolt 116,40 eurole. Detsembris kallinesid septembriga võrreldes ostukorvis enim lihasaadused ja kanamunad. Suurim hinnalangus oli juurviljadel ning õuntel.

Inflatsioonitaseme edasise muutumise suhtes on EKI eksperdid valdavalt ühel meelel − inflatsioon kuue kuu pärast on madalam kui täna.

Toimetaja: Valner Väino

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: