Kui töötuskindlustushüvitis on tulnud töötukassa eelarvest, mida kogutakse töötuskindlustusmaksudest, siis töötutoetus, mida makstakse ka omal soovil töölt lahkunutele, on seni tulnud otse riigieelarvest. Nüüd aga on majandusministeeriumil plaan tõsta see kulurida töötukassa eelarvesse ning reformida kahest hüvitisest kokku niinimetatud baashüvitis. Kolme aasta peale tooks see töötukassale kohustusi 130 miljoni euro jagu, mis eeldab kokkuhoidu millegi muu arvelt.

"Meie järgmiste aastate tulem tänaste tegevustega on kuskil 16-18 miljonit eurot. Iga lisanduv kohustus, nagu nüüd see lisanduv hüvitis, avaldab suurt survet meie eelarvele. Ehk siis see puudujääk on kusagil 35 miljoni ümber," selgitas töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel.

Paavel ei poolda selle katmist hüvitismäära vähendamisega, küll aga võiks tema hinnangul vähendada väljamakseperioodi.

"Üks ettepanek, mis kõige rohkem rahalist kokkuhoidu toob, on see, et me soovime selle uue hüvitise perioodi siis vähendada. Kui tänane töötutoetus on üheksa kuud ehk 270 päeva, siis selle uue disainiga töötuskindlustushüvitis võiks olla kuus kuud," ütles Paavel.  

Samas võttis riigikogu alles tänavu juulis vastu seadusemuudatuse, mille järgi töötuskindlustushüvitise maksimaalne väljamakseperiood sõltuks majanduse hetkesesisust - kui majandusel läheb kehvemini ja töötus on kõrge, oleks hüvitisperiood pikem, ent kui majanduses on head ajad, siis lühem. Paavel ütleb, et see põhimõte jääks ka edaspidi, kuid maksimaalne periood siiski lüheneks.

"Kui see baasmäär on kuus kuud, siis majanduslikult kehvemal ajal oleks see maksimaalselt 240 päeva. Nii et et seesama põhimõte hakkaks ka siis selle uue hüvitise puhul kehtima," rääkis Paavel.

Täpsustavale küsimusele, kas mitte 270, vaid 240 päeva, vastas Paavel: "Jah, aga see pikeneks siis ka nagu see klassikaline töötushüvitis."

Ametiühingute keskliit soovitab pigem koolitused üle vaadata.

"Neid koolitusi, mis on inimestele päriselt vajalikud, neid [võiks] isegi suurendada, pakkuda rohkem ja tekitada ka rohkem konkurentsi nende vahel. Et need oleksid ikkagi efektiivsed koolitused. Need, mis ei aita nii väga, nende arvelt siis kokku hoida pigem," rääkis ametiühingute keskliidu esimees Jaan-Hendrik Toomel.

Sotsiaaldemokraadid töötushüvitise väljamakseperioodi lühendamist ei toeta.

"Sotsiaaldemokraadid vähemalt hetkel jäävad siin eriarvamusele nendes asjades, mida me oleme kuulnud. Me pole valitsuses ju mingeid ettepanekuid näinud ega arutanud, aga inimeste turvatunnet me vähendama ei tohiks minna," rõhutas SDE esimees Lauri Läänemets. "Ettevõte võib tegevuse lõpetada, aga inimesed ju riigis elamist ei lõpeta, selles mõttes seal pole lõputult võimalik ikkagi kärpida," lisas ta.

Töötukassa arvelt kärpimist Läänemets õigeks ei pea: "Tegelikult töötuskindlustusmakse on inimeste kindlustus, nad on selle raha sinna pannud, riik ei saa seda raha niisama sealt ära võtta. Selle kindlustusrahaga me saame arutada, mida me saame teha üht või teist või kolmandat asja, aga lõppkokkuvõttes mingi kindlustus peab inimestele ju jääma, seda ei ole võimalik lihtsalt ära võtta."

Pigem pooldaks Läänemets töötuskindlustuse maksemäära tõstmist.

Paaveli silmis oleks see aga viimane variant, mida kaaluda.