X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Eestlased võtsid mullu automaatidest välja neli miljardit eurot sularaha

Raha.
Raha. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kuigi sularaha kasutatakse üha vähem, siis asjatundjad sularaha täielikku kadumist ei ennusta ning pigem isegi soovitavad mõistliku koguse sularaha kodus hoida.

Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve rääkis, et mullu võtsid eestlased sularahaautomaatidest välja nelja miljardi väärtuses sularaha.

"Oluline tendents on see, et jaemaksetes sularaha osatähtus vähehaaval pidevalt väheneb. Praegusel hetkel Eestis, väga jämedalt öeldes, on umbes olukord selline, et meie hulgas on circa 10 protsenti inimesi, kes on jäägitult sularaha kasutajad või fännid."

Roosve sõnul on sularaha kõige suurem trump see, et sellega saab arveldada igas olukorras.

"Kui me räägime kõikidest teistest makseviisidest ja sularaha alternatiividest, siis neid iseloomustab see, et nad on tehnoloogiliselt seotud. Nad eeldavad tehnoloogilist infrastruktuuri ja see infrastruktuur on väga sageli kuskile kontsentreeritud. On see siis mingi server või serveri laadne seade. Kui selle seadmega midagi juhtub, siis arveldamise võimalus lakkab. Sularahaga arveldamiseks pole vaja sülearvutit, mobiiltelefoni, elektritoidet. Valgust võib-olla oleks vaja, aga küünlavalgel saab aru, et milline on 50 eurone ja milline on 10 eurone."

Swedbanki kontorivõrgu juht Brita Kuldkepp märkis, et sularaha jääb ajas vähemaks, kuid lõplikult ei kao see kunagi ära.

"Mingil määral ta alati on, aga me näeme juba praegu, et esindustes ei käida sularahadega arveldamas. Inimesed armastavad rohkem kaardiga maksta. Nüüd juba telefoniga ja kellaga maksta. Pigem ajas see sularaha vajadus jääb väiksemaks. Ettevõtted ise ka pigem soodustavad seda, et ei pea teenuse eest maksma mitte sularahas, vaid kaardiga saab maksta."

Tallinna Tehnikaülikooli IT professor Tanel Tammet sõnas, et sularaha kadumisel poleks inimeste privaatsus tõenäoliselt kaitstud.

"Tüüpilised krediitkaardimaksed või pangaülekanded on kõik väga detailselt registreeritud ja jälgitavad. Panga väljavõttes saab seda näha, kes millele kuidas maksis. See, kes sulle midagi müüb, saab näha, mis su nimi oli. See on selline anonüümsuse vastand. Asjad on väga hästi jälgitavad, nad pole küll avalikud ehk suvalised inimesed tänavalt ei saa näha. Kuid kõik sellised seespool olevad asjaosalised nagu pangad, müüjad ja korrakaitse organid - need kõik saavad jälgida."

Tammet rääkis, et enne kui sularaha ära saab kaotada on vaja anonüümset digitaalset raha.

"Aga praegu sellist asja de facto laiaks kasutamiseks olemas pole. Pangad ja riigid suhtuvad sellesse pigem skeptiliselt. Nad tahavad, et need asjad oleks jälgitavad. Tulevik on kõik lahtine, ma isiklikult arvan, et sularaha ei hakata ära kaotama, sest see tekitaks väga palju probleeme."

Roosve lisas, et pangakaarti võib eelistada maksete tegemisel. Sealjuures tuleks hoida mõistlik kogus sularaha enda, pereliikmete juures ka kodus.

"Et kui peaks tekkima tehnoloogilised katkestused, ärme nimeta neid kriisideks, siis on võimalus liikuda punktist A punkti B. On võimalus osta leiba, saia, piima ja vett. On võimalus autot tankida. Mõistlik kogus sularaha võiks igal inimesel ja leibkonnal reaalselt olemas olla."

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: