Üheks markantsemaks näiteks Vene lennundussektori probleemidest on septembris Omskisse suundunud Ural Airlinesi lend 1383, mis pidi tehnilise rikke tõttu tegema hädamaandumise põllul. Lennuk seisab põllul siiamaani ning lennuettevõte maksab põllumaa omanikule renditasu. Kohaliku meedia sõnul võib lennukit oodata varuosadeks lammutamine.

Kokku leidis Venemaa kommertslennundussektoris eelmisel aastal aset 74 ohutusnõuete rikkumist, veel 2022. aastal toimus ainult 36 sellist juhtumit, selgub Saksamaa lennundusandmebaasi Jacdec andmetest.

Vene lennuettevõtete hädad on seotud lääneriikide sanktsioonidega, mis jõustusid 2022. aasta kevadel pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse, kirjutab The Wall Street Journal.

Sanktsioonide tõttu ei saa Venemaa enam teha lennukite hooldustöid lääneriikides ning samuti ei saa lennukid uusi varuosi ja piloodid välismaist koolitust. Lisaks mõjutavad sanktsioonid ka ligipääsu moodsale lennundustarkvarale.

"Vene lennuettevõtetele kehtestatud sanktsioonid on olulisel määral pärssinud lennukite lennuvalmidust ning nende tehnilist seisukorda. Akumuleeruvad väljakutsed põhjustavad ohutusmuresid," ütles konsulteerimisettevõtte Friendly Avia Support tegevjuht Oleksandr Laneckij.

Kreml reageeris sanktsioonidele, keelustades välismaalt liisitud lennukite tagastamist omanikele ning lubades Vene ettevõtetel toota Venemaal lennukite varuosi litsentsita, teha ise hooldustöid ning lammutada osa lennukitest varuosadeks. Hooldustööde seadusest tulenevaid tähtaegu on samuti edasi lükatud.

Lääne lennukitootjad nagu Boeing ja Airbus ei kiida sellist tegevust heaks.

Erinevate vahejuhtumite seas on näiteks lennukimootori põlengud keset lendu ja rehvide purunemine maandumise ajal. Ühel korral avanes õhkutõusmise järel lennuki pagasiruumi uks ning selle sisu kukkus lennujaama lähedal olevale alale.

"Kui neil pole ligipääsu varuosadele, ei saa nad palju teha. Nad teevad, mida nad saavad, kuid [sanktsioonid] hakkavad mõju avaldama," ütles organisatsiooni Flight Safety Foundation ohutusstrateegia juht Henry Gourdji.

Eriline puudus on tekkinud lennukite piduritest ja maandumiseks kasutatavatest varuosadest. Sanktsioonidest kõrvale hiilimiseks on Vene ettevõtted saatnud lennukid hooldustöödeks isegi Iraani, ütlevad eksperdid. Lennusimulaatorite varuosade puudus takistab ka uute pilootide väljaõpet.

Sanktsioonide mõjul riskib Venemaa naasmist külma sõja aegsesse olukorda, kui seal polnud välismaiseid lennukeid ning lennuõnnetused olid sagedased.

Selle sajandi alguses hakkasid Vene lennuettevõtted aktiivselt ostma Boeingi ja Airbusi lennukeid. Tänu sellele kasvas Venemaal tegutsevate lennukite arv üheks suurimaks maailmas, kokku 1031 lennukini, mil on 19 või rohkem istekohta. Kaks kolmandikku neist lennukitest on ehitatud välismaal.

Enamik ülejäänud lennukeid on ehitatud kas nõukogude ajal või nõukogude tehnoloogia alusel. Isegi Vene valitsuse palju reklaamitud Suhhoi Superjet kasutab koostöös Prantsusmaaga toodetud mootoreid ning Prantsuse osapool lõpetas edasise koostöö Venemaaga sanktsioonide kehtestamise järel.

Isegi kui Venemaa sooviks üle minna kodumaal toodetud lennukitele, võtab see WSJ-ga suhelnud analüütiku Karl Steevesi sõnul vähemalt 2030. aastani aega.

Samal ajal ennustavad konsultatsiooniettevõtte Oliver Wyman analüütikud, et Venemaal tegutsevate kommertslennukite arv kahaneb kaks korda juba 2026. aastaks. See aga võib ohustada koguni Venemaa majandust, sest lennukeid kasutatakse aktiivselt reisija- ja kaubaveoks.