Kui esmaspäeval jäid NordPooli Eesti hinnapiirkonnas elektrihinnad kogu ööpäeva jooksul alla 100 euro megavatt-tunnist (ilma käibemaksuta) ning olid valdava osa päevast ka sellest märksa madalamad, siis teisipäeva hommikul kella kuue ja seitsme vahel jõuab hind peaaegu 250 euroni ning kella kaheksa ja üheksa vahel ulatub ligi 200 euroni. Õhtul kella viie ja kuue vahel jõuab hind uuesti ligi 200 euroni ja tõuseb kella kuue ja seitsme vahel taas ka ligi 250 euro tasemele.

Esmaspäeva 24 tunni keskmine elektrihind on Eestis 61,33 eurot megavatt-tunnist (MWh), teisipäeval on aga Eleringi andmetel 121,53 eurot megavatt-tunnist (ilma käibemaksuta).

Hinnatõusu üheks põhjuseks peaks olema päikese- ja tuuleparkide teisipäevaks prognoositava toodangu järsk langus esmaspäevaga võrreldes.

Kui esmaspäeval peaks süsteemioperaatori andmetel päikesepargid andma 537 megavatt-tundi toodangut, siis teisipäeval ainult 218 MWh.

Tuulepargid peaksid esmaspäeval andma Eleringi andmeil võrku 2460 MWh, teisipäeval aga ainult 675 MWh. Tõsi, päeva viimaste tundide kohta veel toodangu prognoosi ei ole, aga arvestades, et kella kahe ja kolme vahel pärastlõunal, mille kohta on viimased andmed, on Elering kodulehel avaldatud tuuleparkide toodangu prognoos 3,8 MWh, siis pole arvata, et õhtul toodang märkimisväärselt kasvada saaks.

Taastuvenergia allikatest (tuul ja päike) pärit toodangu puudujäägi peavad valdavalt kompenseerima põlevkivijaamad, mille toodang on aga tänu süsinikukvoodile märksa kallim. Oma mõju hinnale võib olla ka sellel, et Eesti ja Soome vaheline elektriühendus Estlink 2 on avarii tõttu suletud ning Balti riikidesse jõuab selle võrra vähem odavat Põhjamaade elektrit.

Jaanuaris oli Eesti Energia andmetel Eesti keskmine börsielektri hind 154,4 eurot MWh, mis on viimase 12 kuu kõige kõrgem hind.