2014. aastal tööle hakanud Estlink 2 läks ootamatult rikki tänavuse aasta alguses. 320 miljonit eurot maksma läinud Eesti-Soome elektriühendus oleks pidanud ilma suuremate probleemideta töötama üle 50 aasta.

"Kaabli rikkekoht asub tehniliselt kõige keerukamas kohas kogu selle merekaabli lõigus. Tegu on mere ja maismaa piiriga ning rikkekoht ise on umbes kuue meetri sügavusel kaldaastangu sees," selgitas Eleringi juhatuse liige Reigo Kebja.

Estlink 2 rivist väljas olek on Eestis mõjunud elektri hinnale negatiivselt.

"Summa summarum oleme selle mõju n-ö tagasivaatepeeglis hinnanud alates rikke algusest kuni mai lõpuni ning see mõju jääb alla kümne protsendi elektri lõpphinnast," ütles Kebja.

Praegu käivad Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas Kõrkkülas ettevalmistustööd rikke likvideerimiseks. Kuivendatud on mereala ja sealt on välja toodud töökorras merekaabli ots. Ette on valmistatud kohad, kus paarisajameetrise reservmerekaabli jupi saab ühendada merekaabli ja maakaabliga.

"Keerulisemateks tegevusteks on reservkaabli siia toomine. Kaabli kaal on umbes 77 kilogrammi meetri kohta. Reservkaabel asub meil Rootsis, kus ka teised Euroopa ettevõtted oma reservkaableid hoiavad. Selle kaabli siia toomine pakub teatavaid väljakutseid, omakorda ka selle reservkaabli ja olemasolevate kaablite kokkuühendamine, sest sisuliselt on see 24/7 käsitöö," rääkis Eleringi Estlingi üksuste juht Reigo Haug.

Mis täpsemalt Estlink 2 merekaabli maapealses osas rikke põhjustas, pole veel teada. Lahtine on seegi, kui palju lähevad parandustööd maksma. Eleringi hinnangul võib tööde mahtu võrrelda kevadel lõppenud Eesti-Soome gaasitrassi Balticconnector parandamisega, mis läks maksma üle 30 miljoni euro. Erinevalt gaasitrassist Estlink 2 kindlustatud ei ole.