X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Hollandi koalitsioonikõnelused kukkusid läbi

Hollandi peaministriks pürgiv sisserändevastane poliitik Geert Wilders.
Hollandi peaministriks pürgiv sisserändevastane poliitik Geert Wilders. Autor/allikas: SCANPIX/EPA/REMKO DE WAAL

Hollandi koalitsioonikõnelused kukkusid läbi, kuna üks neljast võimuliidu moodustamiseks vajalikust erakonnast otsustas läbirääkimistest taanduda. Järgmiste sammudena on arutluse all vähemusvalitsuse moodustamine või erakorralised valimised.

Kuigi parempopulistlik sisserändevastane poliitik Geert Wilders võitis novembri lõpus peetud Hollandi üldvalimised, vajas ta veel vähemalt kolme erakonna toetust koalitsiooni moodustamiseks. Lisaks Wildersi Vabadusparteile (PVV) võtsid kõnelustest osa paremliberaalne Vabaduse ja Demokraatia Partei (VVD), tsentristlik erakond Uus Ühiskondlik Leping (NSC) ja põllumeeste huve esindav erakond BBB.

Teisipäeval teatas NSC juht Pieter Omtzigt oma otsusest lahkuda kõnelustelt, kuigi ta ei välistanud vähemusvalitsuse toetamist parlamendis, vahendab The Guardian.

Omtzigti otsuse langetamisel mängis suurt rolli tema kätte jõudnud teave Hollandi valitsuse rahanduslikust olukorrast.

"NSC ei kavatse anda Hollandi rahvale lubadusi, mis on tühjad ja mida järgmine valitsus ei suuda täita. Õhulossid pole turvalise elu aluseks," seisis parteikaaslastele saadetud erakonnajuhi kirjas.

Koalitsioonikõnelusi vahendanud endine minister Ronald Plasterk on juba varem hoiatanud, et uus koalitsioon peab kärpima 17 miljardi euro võrra valitsuse kulutusi.

Ülejäänud kõnelustel osalenud erakondade juhid reageerisid Omtzigti teatele pettumusega.

"Holland tahab seda valitsust ning nüüd Omtzigt loobub pingutustest, kuigi me oleme pidanud läbirääkimisi kuni tänase päevani. Ma ei saa sellest üldse aru," ütles teisipäeval Wilders, lisades, et ta on uskumatult pettunud.

VVD juht Dilan Yesilgöz ütles, et ta on üllatunud. Ta lisas, et neli erakonda võiks lähiajal koos arutada, mis täpselt toimub.

BBB juht Caroline van der Plas nimetas Omtzigti otsust arusaamatuks.

Geert Wilders lubas oluliselt pehmendada oma poliitikat võimule pääsemise nimel. Koalitsioonikõneluste alguses teatas ta, et PVV ei kavatse enam nõuda rahvahääletust Hollandi Euroopa Liidust lahkumise üle. Ühtlasi ei plaani erakond enam mošeesid ja Koraani keelustada.

Kui erakonnad ei suuda leppida kokku enamus- või vähemusvalitsuses, ootavad Hollandit teistkordsed erakorralised valimised. Novembris toimunud valimised pidid algselt leidma aset 2025. aasta alguses, kuid endise VVD juhi Mark Rutte valitsuse kukkumine eelmise aasta juulis põhjustas vajadust erakorraliste valimiste järele.

PVV sai viimastel valimistel 37 saadikukohta Hollandi parlamendi alamkoja 150-st kohast. Viimased küsitlused ennustavad Wildersi erakonnale koguni 50 saadikukohta, kui valimised peaksid toimuma praegu.

Toimetaja: Mark Gerassimenko

Allikas: The Guardian/Politico

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: