Russwurmi sõnul jäävad Saksa ettevõtted rahvusvahelises konkurentsis alla valitsuse otsuse tõttu loobuda tuuma- ja söeenergiast ning asendada see taastuvenergiaga.

"Keegi ei saa öelda mingi kindlusega täna, milline hakkab olema meie energiatootmine seitsme aasta pärast ning seetõttu ei saa keegi öelda, kui kõrged on siis energiahinnad Saksamaal. Investeerimisotsuseid langetavatele ettevõtetele on see absoluutselt toksiline," lisas Russwurm.

Tööstusjuhtide sõnul on Saksamaa kliimaeesmärgid liiga ambitsioonikad. Saksamaa püüab saavutada kliimaneutraalsust 2045. aastaks ning toota 80 protsenti tarbitavast elektrist tuule- ja päikeseenergiast 2030. aastaks. Veel 2021. aastal moodustas tuule- ja päikeseelekter ainult 41 protsenti Saksamaa elektritarbimisest.

Russwurmi sõnul on see eesmärk liiga dogmaatiline.

"Me sihime 100 protsendi eesmärki, kuigi on ilmselge, et viimased 10 protsenti on ülimalt kallid," ütles ta.

Tööstuste Föderatsiooni juhi sõnul toetavad ettevõtted rohepööret, kuid ministrid pole suutnud seletada ettevõtetele, mis juhtub, kui tuul ei puhu ja päike ei paista.

"Meil pole siiamaale selgust, kuidas ja millal saame luua usaldusväärse reservvõimekuse," lisas Russwurm.

Saksamaa ametnikud väidavad, et kriitika on alusetu. Esmaspäeval otsustas valitsus rahastada nelja uue gaasielektrijaama ehitust, mis võiksid kasutada tulevikus lisaks maagaasile ka vesinikku. Kuskil maailmas ei toodeta veel tööstuslikus mahus vesinikku taastuvenergia toel.

Siiski ei lahenda see otsus probleemi lähiaastatel. Russwurmi sõnul maksavad sama sektori ettevõtted elektri eest Prantsusmaal poole võrra vähem kui Saksamaal. Suurem osa Prantsuse elektrist toodetakse tuumajaamades.

"Poliitilise ebakindluse näitajad Saksamaal on sama suured nüüd, kui need olid Ühendkuningriigis Brexiti ajal," ütles mõttekoja Ifo Institute juht Clemens Fuest.

Üks põhjus, mis mõjutab ka elektrihindu, on Saksamaa põhiseaduskohtu novembris langetatud otsus, mis tunnistas põhiseadusvastaseks valitsuse kulutuste tegemist eelarves mittekajastuvate eriotstarbeliste fondide kaudu. Skeemi eesmärk oli vältida Saksamaa rangeid põhiseaduslikke eelarvereegleid.

Pärast kohtuotsuse teatavaks saamist pidi Saksamaa valitsus kärpima kulutusi ja tõstma aktsiise 17 miljardi euro võrra. Muuhulgas tõsteti võrgutasu, mis suurendas ettevõtete energiakulusid.

Veel üheks ebakindluse põhjuseks peab Fuest asjaolu, et valitsusel puudub tegelik majandusstrateegia. "On täielik vastuolu majandus- ja rahandusministeeriumite vahel ning see on risk majandusele nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis," ütles ta.

Lisaks energeetikapoliitikale pole ettevõtete ühendused rahul ka teiste valitsuse poliitikasuundadega. Ettevõtted kurdavad kasvava maksukoormuse, lubade väljastamise konarlike menetluste ja digitaliseerimises ajale jalgu jäänud ametkondade üle.

Russwurmi sõnul investeerib nende probleemide tõttu aina rohkem Saksa ettevõtteid välismaale, kaasa arvatud USA-sse. Joe Bideni presidendiadministratsiooni eestvedamisel võttis kongress vastu rohetehnoloogiatesse investeeritavatele ettevõtetele rohkeid toetusi pakkuva eelnõu.

Eksperdid viitavad Saksamaa autotootja Volkswageni otsusele rajada uus akutehas USA-sse ja keemiatööstuse hiiu BASF-i otsusele investeerida 10 miljardit eurot maksvasse Hiina keemiatehasesse. Samal ajal kärbib BASF töökohti Saksamaal.

"Ettevõtted ütlevad, et neil on aina raskem teha pikaajalisi plaane. Neil on suured kahtlused, et sellistes tingimustes Saksamaale investeerida. Tingimused on paremad mujal ning nad lähevadki välismaale," lisas Russwurm.

Saksamaa oli ainus G7 riik, mida tabas eelmisel aastal majanduslangus.