Uuringufirma Innofact märtsis korraldatud küsitluse kohaselt soovib 55 protsenti sakslastest, et riik hakkaks taas tuumajaamades elektrit tootma, kirjutas Brusselssignal. Pisut üle kolmandiku ehk 36 protsenti vastanutest oli sellele vastu ning üheksal protsendil küsitletud 1007 inimesest ei olnud oma seisukohta.

Tuumaenergia kasutuselevõtu pooldajatest sooviks 40 protsenti lihtsalt seisma pandud tuumaelektrijaamade võrku lülitamist, 60 protsenti pooldas uute elektrijaamade ehitamist.

Toetus tuumaenergiale oli meeste seas tugevam (62 protsenti) kui naiste hulgas (47 protsenti). Regionaalselt oli toetus tuumaenergiale suurem Ida- ja Lõuna-Saksamaal (umbes 60 protsenti tuumaenergia kasuks) kui Lääne- ja Põhja-Saksamaal (umbes 50 protsenti).

Uuringu tulemuste kohaselt on enamik sakslasi tuumaenergia juurde naasmiseks valmis, märkis Brusselssignal.

Viimasel ajal on ilmnenud ka märke, et äsja erakorralised valimised võitnud ja uut valitsust moodustavas Kristlik-Demokraatlikus Liidus (CDU) kasvab toetus mõne tuumajaama taaskäivitamiseks, mida tõendab hiljutine CDU sisemine töödokument, märkis väljaanne.

Friedrich Merzi juhitav CDU ei ole veel tuumaenergia kasuks selget positsiooni võtnud, kuid kristlike demokraatidega koalitsioonikõnelusi pidav Sotsiaaldemokraatlik Partei (SDP) on väljendanud oma selget vastuseisu.

Käimasolevatel läbirääkimistel ei ole kaks poolt suutnud kokku leppida selleski, kas käivitada tuumajaamade kasutuselevõtu tehnilise ja majandusliku teostatavuse uuring.

Tuumaenergiasektori ettevõtted teatasid hiljuti, et kuus tuumaelektrijaama oleks võimalik 2030. aastaks uuesti käivitada, kui selleks on poliitiline tahe.

Esimese otsuse tuumaenergiast loobuda tegi 2000. aastal SPD ja roheliste koalitsioonivalitsus toonase kantsleri Gerhard Schröderi (SPD) all. Kaks esimest elektrijaama lülitatigi välja vastavalt 2003. ja 2005. aastal, ülejäänute töö peatamine kavandati hiljemalt 2020. aastaks.

Kantsler Angela Merkeli (CDU) juhitud valitsus pikendas 2010. aastal tuumaenergiast väljumise ajakava märkimisväärselt, kuni 2034. aastani, aga pärast seda, kui tsunami tabas 2011. aastal Jaapanis Fukushima tuumaelektrijaama, pööras Merkel oma tuumapoliitika täiesti ümber ja pani tööle tuumaohutuse komisjoni ja eetikakomisjoni ülesandega hinnata riigi elektrivarustuse tulevikku.

Kuigi ohutuskomisjon ei leidnud tuumajaamade töös hoidmisel probleeme, soovitas eetikakomisjon kümnendi lõpuks kõik jaamad sulgeda. See komisjon koosnes 17 inimest ja selle liikmete seas oli nii poliitikuid, ametiühingujuhte, kiriku esindajaid, sotsiolooge ja filosoof, kuid mitte ühtegi energiaeksperti, märkis Brusselssignal.

Merkel juhindus eetikakomisjoni nõuandest ning 2011. aasta juunis hääletas Bundestag ehk Saksamaa parlament ülekaaluka 85-protsendilise enamusega kõigi tuumaelektrijaamade 2022. aastaks sulgemise poolt.

Kuna Venemaa sõjaline sissetung Ukrainasse 2022. aasta veebruaris tõstis Euroopas energiahindu, otsustas Saksamaa pikendada mõne elektrijaama tööaega kuni aasta võrra. Hoolimata energiaekspertide protestidest, lülitati kolm viimast Saksamaa tuumareaktorit välja 15. aprillil 2023.

Tuumaenergiast loobunud ning taastuvenergiale lootma jäänud sakslased peavad nüüd leppima Euroopa peaaegu kõrgeimate elektrienergia hindadega, tõdes Brusselssignal.