X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Streik tõi omavalitsustesse segaduse lasteaiaõpetajate palga küsimuses

{{1707314400000 | amCalendar}}
Lasteaed.
Lasteaed. Autor/allikas: Ksenija Kurs

Streigile järgnenud õpetajate palgatõusu järel on omavalitsustes segadus lasteaiaõpetajate palgatõusuga. Pole selge, kas tõsta tuleb ka seda ning kust palgatõusuks raha saada.

2015. aastal jõudis seadusesse, et need omavalitsused, kes hoiavad lasteaiaõpetajate töötasu 90 protsendi juures õpetajate alampalgast, saavad riigilt palkade maksmiseks toetust. Aastaid oli toetus 15 miljonit eurot, tänavu kerkis see 16 miljoni kanti. Kohalikud volikogud otsustasid lasteaiaõpetajate töötasu läinud aastal oma eelarveid koostades.

Aga kas nüüd, kui õpetajate alampalk 17 euro võrra tõuseb, peaks omavalitsused kergitama ka lasteaiaõpetajate töötasu?

"Siin on segadus suur praegu," vastas ERR-ile Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevjuht Veikko Luhalaid.

Luhalaid selgitas, et andmed selle kohta, kui palju lasteaiaõpetajad palka saavad, pidid omavalitsused saatma jaanuari lõpuks. Sisuliselt samal päeval, kui streik lõppes ja õpetajate palgatõusus kokku lepiti, ehk nimekiri, missugusele omavalitsusele lasteaiaõpetajate palkadeks toetust maksta, on ministeeriumil olemas.

"Ja nüüd, peale seda tuleb teade, et üldhariduskoolide õpetajate palku tõstetakse. Järelikult tuleb tõsta ka lasteaiaõpetajate palkasid. Aga selleks ju kohalik omavalitsus riigilt raha ei saa. Ja selleks tuleb nüüd täiendavaid raha leida," sõnas Luhalaid.

Omavalitsuste liit pöördus ministeeriumi poole ja märkis, et lasteaiaõpetajate täiendavaks palgatõusuks kulub üle Eesti 2,2 miljonit eurot ning see raha võiks tulla riigieelarvest.

"Kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seadus ütleb, et eelarveaasta jooksul toimunud muudatused, mis toovad kaasa kulusid, tuleb valitsusel täiel määral kompenseerida."

Samas pole omavalitsustel kohustust lasteaiaõpetajate palka tõsta. Lihtsalt kui nad seda ei tee, peavad nad arvestama, et võivad riigi palgatoetusest ilma jääda. Kuid asja teisest küljest vaadates on omavalitsused lasteaiaõpetajate esialgse, juba eelarvesse jõudnud palgatõusu otsustanud teadmises, et saavad riigilt palgatoetust.

"See protsess ei ole mitte ainult keeruline, vaid ta on ka huvitav. Tõenäoliselt õigusteoreetilised ja võib-olla ka kohtuvaidlused on siin veel ees," ütles Luhalaid.

Aga lõpuks, kuidas võivad omavalitsused selles olukorras käituda, ehk kas lasteaiaõpetajate palk streigijärgse kokkuleppe mõjul tõuseb või mitte?

"Ma väga kahtlen, et meie keskmine võimekus oleks selles tempos praegu kaasa tulla, kui riigi abi ei lisandu. Mõned omavalitsused on juba eelmisel aastal õpetajate palgatõusu raames öelnud, et neil ei ole mõtet vastu võtta riigi toetust linnale näiteks 200 000 eurot, et alushariduse õpetajate palka tõsta, sest see läheb maksma neile kokku kaks miljonit," selgitas Luhalaid.

Regionaalminister: KOV-id saavad oma lasteaiatoetuse kätte ka siis, kui nad lasteaedades palka ei tõsta

Regionaalminister Madis Kallas ütles hiljem saadetud kommentaaris, et jaanuari lõpus kokku lepitud kompromiss kooliõpetajate alampalga tõus ei mõjuta 2024. aastal omavalitsustele eraldatava lasteaiaõpetajate tööjõukulude toetuse tingimusi ega maksmist.

"Seaduse järgi ei teki omavalitsustel 2024. aastal kohustusi jaanuaris kokku lepitud kooliõpetaja palga alammäära tõusu summas suurendada lasteaiaõpetajate töötasu, kuna õiguslikult ei saa määrata toetusele tagasiulatuvaid tingimusi. Ametlik lahendus õpetajate palkade tõstmiseks tuli pärast seda, kui toetuse tingimused selleks aastaks olid kinnitatud ning omavalitsused sellega arvestanud. Kõik uued tingimused hakkavad seega kehtima 2025. aastast," rääkis Kallas.

Küll aga on Kallase sõnul mõned omavalitsused ise kehtestanud korra, mille järgi on neil lasteaiaõpetaja palk seotud otse kooliõpetaja palgaga. "Neil tõepoolest tuleb uue kooliõpetaja alammäära jõustumisel kas oma kord ümber teha või siis lasteaiaõpetajatel alammäära lisaks tõsta. Kui KOV ei soovi korda ümber teha, siis neil juhtudel see alammäära tõus ka lasteaia õpetajatele tuleb," sõnas ta.

Mis puudutab tuleviku õpetajate alampalga läbirääkimisi, siis ütles Kallas, et seal on ministeerium juba varasemalt seadnud täiendavaks tingimuseks, et minimaalselt 25 protsendi ulatuses lasteaiaõpetajate palgatõusust peab hüvitama riik.

"Et kohalikud omavalitsused saaksid toetust lasteaiaõpetajate palkade maksmiseks, peavad nad täitma kriteeriumi, millega lasteaiaõpetajate palk ei tohi olla alla 90 protsendi õpetajate alampalgast," ütles ta.

Kallas viitas, et 2023. aasta 1. jaanuarist keeleseaduse ja selle alusel kehtestatud nõuetele vastaval lasteaiaõpetajal peab olema vähemalt 90 protsenti ning samadele nõuetele vastaval magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega lasteaiaõpetajal vähemalt 100 rpotsenti üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast toetuse saamise aastal. Ehk siis magistrikraadiga inimestel 100 protsenti ja teistel 90 protsenti, eeldusel et täidetakse keeleseaduse nõuded.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: