X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Eesti plaanib aastaks 2050 taastada 25 000 hektarit soid

Soo.
Soo. Autor/allikas: Edgar Karofeld

Aastaks 2050 plaanib Eesti taastada vähemalt 25 000 hektarit kuivendatud soid. Tööde maksumust ei ole ametnike väitel kokku arvutatud, kuid koos Euroopa Liiduga (EL) on paarikümne aastaga soode taastamise peale juba kulunud üle 40 miljoni euro.

"Eestil on pea paarikümne aasta pikkune märgalade looduslikkuse taastamise kogemus," ütles ERR-ile kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler Antti Tooming. "Märgalade, peamiselt kuivendusest rikutud sookoosluste ökoloogiliseks taastamiseks on kasutatud suuremalt jaolt Euroopa Liidu vahendeid – erinevad LIFE programmi projektid ja struktuurifondid. Kokku ligikaudu 40 miljonit eurot, lisaks on kulunud jääksoode korrastamisele 3,3 miljonit eurot."

"Kõikide vajalike taastamistööde maksumust ei ole kokku arvutatud, iga piirkond ja tööde maht on erinev," sõnas Tooming.

Toomingu sõnul on soode taastamisel positiivne mõju elurikkusele ning kliimale.

"Märgalade taastamisse suunatakse nii palju Euroopa Liidu maksumaksja raha seetõttu, et märgalad on väga oluliste ökosüsteemide pakkujad. Maismaaökosüsteemidest on suurimaks ning ainsaks pikaajaliseks netosidujaks süsinikku aineringest välja viivad ja seda turbas ladestavad sood ja soometsad. Seda aga ainult seni, kuni turvas on märg. Kuivendusest mõjutatud rikutud veerežiimiga soodes ja soometsades vabaneb turbakihti ladestunud süsinik ning kuiv turbakiht muutub hoopis süsinikuheite allikaks. CO2 heite vähendamine on väljakutse kogu maailmale, sealhulgas Eestile, nii et lisaks positiivsele mõjule elurikkusele on märgalade looduslikkuse taastamine oluline ka kliimamuutuste võtmes," ütles Tooming.

"Teadlased on hinnanud majanduslikku mõju soode taastamisele ja leidnud, et iga märgalade taastamisse investeeritud euro võimaldab looduse taastamisest võita kaheksa kuni 38 eurot," sõnas Tooming.

"Inimtegevusest mõjutatud märgalad, sealhulgas vanad kaevandamisalad ja kraavitatud ning kuivendatud turbaalad on kaotanud oma esialgse funktsiooni ja ei seo enam süsinikku ning kahjustatud on soo ökosüsteem, ehk teisisõnu on sealt kadunud või on vähemuses soole omased liigid, millest paljud on kaitse all, näiteks must toonekurg ja metsis," ütles Tooming.

Jääksood ehk turbakaevandused on Toomingu sõnul ka väga suured tuleohuallikad. "Nad mitte ei ole vaid suured kasvuhoonegaaside heitjad, vaid ka väga tuleohtlikud, nendega on seotud õhusaaste," ütles Tooming.

Soode taastamise põhjused on Toomingu sõnul rikutud sooelupaigatüüpide seisundi halvenemise peatamine, hävinud soode servakoosluste taastamine, ohustatud ja haruldaste liikide elupaikade taastamine, kuivendatud turba lagunemisprotsessi ja süsihappegaasi emissiooni peatamine, soomaastiku veemahutavuse suurendamine ning põudade ja üleujutuste mõju puhverdamine.

Eestis on kuivendatud alasid kokku rohkem kui 1,38 miljonit hektarit, mille seast valitakse välja taastamisalad.

Taastamisalasid valitakse Toomingu sõnul nende olulisuse ja taastamispotentsiaali järgi.

"Olulisuse alusel – rahvusvaheliselt olulised märgalad, üle-euroopalisse võrgustikku kuuluvad alad, tervikliku veerežiimi tagamiseks olulised osad suurematest sookompleksidest, eriti ohustatud liikide elupaigad. Taastamispotentsiaali järgi – alad, kus on kõige tõenäolisem, et taastamistööd toovad tulemusi võimalikult kuluefektiivselt," ütles Tooming.

"Kindlasti ei ole plaanis kogu 1,38 miljonil hektaril hakata kuivendust likvideerima ja taastamistegevusi ellu viima. Taastamine puudutab alasid, kus on võimalik kuluefektiivselt ökosüsteemide seisundit parandada," sõnas Tooming.

Toomingu sõnul arvestatakse ka looduse isetaastumisvõimega, kuid kohtades, kus inimene on olemasolevat looduslikku ökosüsteemi väga tugevalt rikkunud, tuleb looduse isetaastumisvõimele kaasa aidata. "Sageli piisabki vaid väikeset abist – selleks võib olla lihtsalt loobumine kuivenduskraavide rekonstrueerimisest. Mõnel pool on aga vaja kraavid esmalt siiski sulgeda ja edasi toimetab loodus juba ise," sõnas ta.

Soode taastamine tähendab Toomingu sõnul tihedat koos- ja selgitustööd kogukondadega.

Suurem osa taastamistöid on tehtud riigimaadel ning selle praktikaga ka jätkatakse.

"Eramaad jäävad reeglina taastamisaladest välja, kuid märjutamine võib mõjutada ka ümbritsevaid maid, seega kõigi puudutatud osapoolte kaasamine on kindlasti vajalik ja nii on siiani ka tehtud," ütles Tooming.

Toomingu sõnul jääb märgalade taastamine tihti inimestele märkamatuks, aga aitab hoida ja kaitsta Eesti loodust ja tagada, et see säilib ka tulevastele põlvedele. "Samuti loob rohkem võimalusi looduse hüvesid nautida ja kasutada – murakatest ja jõhvikatest linnulauluni," sõnas Tooming.

Eestis on kuivendatud alasid kokku rohkem kui 1,38 miljonit hektarit, millest ligikaudu 748 000 hektarit on metsamaa ja 637 000 hektarit põllumajandusmaa. Turvast kaevandatakse täna Eestis ligikaudu 13 000 hektaril, mahajäetud turbakaevandusalasid on 9371 hektarit. Need numbrid on langustrendis - eelmise aasta seisuga on looduslik veerežiim taastatud kokku ligikaudu 20 000 hektaril erinevates sookooslustes, sealhulgas rohkem kui 2000 hektarit jääksoodes. 

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: