Raag märkis, et intervjuu tegemine oli tehtud väga selgete kalkulatsioonidega.

"Tasub meenutada, et Putin või Kremli administratsioon eri nägudega on öelnud mitmel korral, et ta umbusaldab Lääne meediat, olgu see siis Ameerikas või Euroopas. Kõik olevat nagunii ameeriklaste käpa all. Nüüd aga kui Putin on valmis andma intervjuud, siis saab see Kremli vaates olla vaid nn kontrollitav ajakirjanik," rääkis Raag.

"Nüüd vaadates seda konservatiivset tausta, mis Tucker Carlsonil on olnud, siis võib teda pigem pidada agitaatoriks, mitte nii palju ajakirjanikuks. Kogu intervjuu kandis märki sellest, et varasemalt olid mitmed aspektid kokku lepitud ja kogu etendus kandis rohkem infooperatsiooni kui ajakirjanduse kuvandit. Ma arvan, et see on seotud ajaloolise hetkega, kus me praegu viibime. Nimelt näeb Venemaa võimalust, saavutada Ukrainale antava abi vähenemist, kui Ameerikale avaldada õigel viisil survet. Me ju teame, kui raskelt on läinud Ukraina abipakettide läbisurumine Ameerika kongressis," lausus Raag.

Putin pidas selle intervjuu alguses taas 30-minutilise niinimetatud ajaloo loengu, kus ta väitis neid asju, mis ta ikka on väitnud, et Ukraina on kunstlikult tekitatud riik ja rääkis seal üheksanda sajandi sündmustest. Siis kui intervjuu päriselt käima läks, siis ta kutsus intervjuus üles USA-d lõpetama Ukraina abistamine relvadega.

"Omamoodi kurioosne oli see alguse pikk ajaloo loeng, mis omal viisil osutab nõrgale kohale kogu selles Kremli infostrateegias. Ja see on see, et Venemaal ei ole läinud korda läänele peale suruda oma raamistust sellest konfliktist. On ju Venemaa püüdnud mitmel erineval moel seletada, et Kiievis on Bandera juudi natsid võimul ja lisaks maalinud koleda pildi NATO agressiivsest laienemisest. See kõik oleks pidanud pidanud Läänt muutma palju leplikumaks Venemaa tegevuse suhtes. Aga Lääs justkui usu ja nüüd on Putin justkui solvunud ja ketrab aina oma isiklikku teooriat. " sõnas Raag.

Putini väitel on Poola või Läti ründamine välistatud

Raagi hinnangul oli Putini järgmine teema aga väga selgelt seotud USA heidutamisega, sest ühest küljest öeldakse välja ähvardus, et Venemaa igal juhul võidab. "Ja see on üks teema, mille taga tegelikult paistab välja hirm, et tegelikult Venemaa, nii nagu teisedki riigid, ei suuda sõdida lõpmatuseni. Samas pakub Putin aga oma poosetava ähvarduse kiirde ka prääniku ja lubab kiiret kokkulepet. Et Venemaa on justkui läbirääkimisteks avatud. Ometi ei maininud Putin kogu intervjuu jooksul kordagi Venemaa tingimusi kokkuleppeks," sõnas Raag.

"Ta ütleb ainult, et me oleme rahuks valmis, tulge räägime läbi. Aga ta ei vasta sellele, mida Ukraina pool on öelnud, et soovime Vene vägede lahkumist Ukrainast. Putin pigem osutas, et juba siis, kui me hea tahte märgiks viisime oma väed Kiievist välja, olime me valmis rahuks. Paraku kumab selle taustal ikkagi arusaamine, et rahu sõlmimine tähendab kogu seni vallutatud territooriumi liitmist Venemaaga. Selline käitumine vastab väga selgelt Vene erinevatele julgeolekudoktriinidele, kus räägitakse sõjast alati niimoodi, et sõda algab ja juba järgmisel hetkel hakatakse läbirääkimisi pidama selleks, et juriidiliselt kindlustada neid vallutusi, mida Venemaa on vahepeal teinud," rääkis Raag.

Ta märkis, et kui rääkida Putini väitest, et Venemaal ei ole huvi huve Poolas või Lätis, siis Carlsoni asemel oleks olnud ükskõik milline teine lääne ajakirjanik esitanud lisaküsimusi. "Kuidas jääb siis ultimaatumiga, mille Venemaa esitas NATO-le ja USA-le detsembris 2021. aastal, mille sisuks oli, et NATO lisajõudude eemaldamine Balti riikidest ja Poolast ning üleüldse NATO-ga liikmelisuse kahtluse alla panemine. Praktiliselt tähendas ju taoline nõudmine, et Balti riigid peaksid iseseisva otsustamise asemel tulevikus oma välissuhteid koordineerima Moskvaga.  Nüüd võiks siis küsida Putini käest, kas see teema on unustatud, kui praegu Putin väidab, et talle ei ole Poola või Läti suhtes mingisuguseid pretensioone," arutles Raag.

Raag nõustus saatejuhi väitega, et Putin oli selles usutluses tavapäratult sõbralik lääne vastu. "Absoluutselt. Sellepärast, et intervjuu eesmärk oli eelkõige kõneleda Ameerika konservatiivsema valijaskonnaga. Selle seltskonnaga, kes nüüd õige pea läheb Donald Trumpi presidendiks hääletama," ütles Raag.

Ameerika valijaskonnale see intervjuu ilmselt mingisuguse mõju siiski saavutab, sõnas Raag. "Aga ma arvan, et oleks naiivne arvata, et üks intervjuu suudab maailma saatust muuta. Sellepärast ei tohiks ajakirjandus tsiteerida ühtegi lauset sellest, mida Putin ütles, sest selles ei olnud mitte midagi originaalset, seal ei olnud mitte midagi sellist, mida ta varem ei ole öelnud," ütles Raag.

Ta lisas, et pole mingit põhjust seekord uskuda, et Putini rahusõnum naabritele on vettpidav.

"Ja kui me tahame, võime sinna otsa panna natukene detailsema küsimuse, et mäletame, 2014. aastal alanud agressiooni käigus toimunud kahte rahulepet, Minsk 1 ja Minsk 2.  Need mõlemad kandsid sama taktikalist pitserit. Venemaa vallutas ära mingisuguse territooriumi. Seejärel saavutas selle, et tuldi läbirääkimistelaua taha, sõlmiti rahu, mille jooksul Venemaa reorganiseeris oma üksused ja alustas uut rünnakut. Kui me nüüd praegu kujutame ette, et lääs selle mesijutu peale sõlmib ära uue leppe, siis väga raske on uskuda, et ilma mingisuguse lisa garantiita see rahuleppe tõesti jääks pidama," rääkis Raag.

Vastuseks küsimusele, miks lääne meedia Putini intervjuud nii mahukalt kajastab, vastas Raag, et lääs võib ju arvata, et kui tema ei räägi, siis keegi ei saa sellest teada, aga on iseenda ilmselge ülehindamine.

Samas Putinile lääne väljaannete, nagu BBC või New York Times, kajastused korda ei lähe. "Kremlile on oluline, et [intervjuu jõuaks] selle segmendini Ameerika elanikkonnast, kes peab saama kindlust oma veendumusele, et Ukrainale ei ole vaja rohkem abi anda ja Donald Trump peab saama presidendiks," sõnas Raag.

Vastuolulise mainega konservatiivne USA teleajakirjanik Tucker Carlson laadis reedel internetti intervjuu Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Kahetunnine usutlus Putiniga salvestati teisipäeval Moskvas Kremlis ja see on esimene Putini intervjuu Lääne ajakirjanikule peale Venemaa täiemahulise agressiooni sõja alustamist Ukraina vastu veebruaris 2022.