X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Vseviov platoole jõudnud sõjast: küsimus on, kes enne üle serva kukub

Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov.
Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov.

Venemaa agressioonisõda Ukrainas on jõudnud seisu, kus kummagi poole võitu lahinguväljal ei paista. Kuid Venemaa ei ole oma strateegilisi eesmärke muutnud ning loodab kurnamissõjaga ikkagi Ukraina ja selle taga seisva lääne alistada, ütles välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov.

Ükski Venemaa suur eesmärk, mis president Vladimir Putinil on olnud juba 2000. aastate algusest, ei ole Ukraina täiemahulise sõja jooksul muutunud. Venemaa soovib impeeriumi taastamiseks võtta Ukraina oma kontrolli alla ja luua Ida-Euroopas puhvertsooni lääneriikide ja enda vahele. Kui varem arvati, et Moskva soovitud puhvertsoon ei oleks nii suur, kui see oli külma sõja ajal, siis Putini 2021. aasta lõpus, enne Ukraina täiemahulise sõja algust, esitatud ultimaatum näitas, et Venemaa nõudmised vähemalt pikemas perspektiivis hõlmaks ka endist idablokki, tõdes Vseviov kohtumisel Eesti ajakirjanikega.

Seetõttu ei ole mingit alust uskuda ka Putini lubadusi teisi riike mitte rünnata – ta on juba korduvalt näidanud, et ei pea neist kinni. Seda tõestas nii Krimmi annekteerimine kui ka 2022. aasta veebruaris alustatud täiemahuline sõjaline kallaletung Ukrainale.

Sõda on jõudnud platoole

Pärast ebaõnnestunud katset Kiiev vallutada ja Ukraina kiirelt endale allutada muutis Venemaa oma taktikat ja läks üle kurnamissõjale. Selles kontekstis tulebki praegust olukorda vaadata – Venemaa loodab, et peab sõjas kauem vastu kui lääs, mille toetusel püsib Ukraina vastupanu, rääkis Vseviov.

Tema sõnul on praegu sõda otsekui platool, kuhu suured sõjad tavaliselt teatud perioodiks jõuavad ning sel hetkel võib tunduda, et platool olek kestab igavesti. Aga nii see muidugi pole – vastandlike huvidega pooltest ühel katkeb suutlikkus või tahe esimesena. Ja tema kaotab. Sellele Putin praegu panustabki, et aeg on tema kasuks. "Lääs peab aga näitama – nii sõnade kui tegudega –, et nõnda see pole, et meie tahe peab ja et suudame märkimisäärselt suurema potentsiaaliga ka pikaajaliselt panustada," rõhutas Vseviov.

Kantsleri kinnitusel on lääs püüdnud sõja algusest saadik veenda Moskvat kurssi vahetama. "Sanktsioonide ja isoleerimisega püüame Venemaa jaoks agressiooni hinda tõsta, Ukraina igakülgse toetamisega hoiame nende vastupanusuutlikkust ja lootust paremale homsele, karistamatuse poole püüdlemisega aga loome muu hulgas norme, millega tuleviku julgeolekule kindlamat alust panna. Oleme kõike seda teinud laias laastus õigesti, kuigi sageli liiga aeglaselt. Pikalt kaalutud ja lõpuks õigesti tehtud samm on muidugi parem kui astumata jäänud samm, kuid peame endale aru andma, et kurnamissõjas on ka kaotatud ajal oma tähendus, kaotatud aja jooksul kaotatud inimeludest rääkimata," tõdes Vseviov.

Kantsler jätkas, et nüüd, mil Putin panustab sellele, et läänes toimuvad peatsed poliitilised muudatused, mis meid kursilt kõrvale kallutavad, on pikaajalise toetuse näitamine eriti oluline.

"Eriti olulised on sellised sammud, mis juba iseenesest saadavad signaali sellest, et "tagasi normaalsusesse" me ilma Venemaa-poolse kursimuutuseta ei kuku. Rahvusvahelise kriminaalkohtu poolt tehtav töö, eriti Putini vahistamismäärus, on üks selliseid samme; samuti peame leidma mooduse agressioonikuritöö enese kohtulikuks menetlemiseks rahvusvahelise tribunali poolt," rõhutas Vseviov.

Vseviov rääkis ka, et selle välispoliitikahooaja üks põhilisi teemasid on Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtt, mille üle arutelud juba käivad. "Arusaadavalt on külmutatud varade kasutuselevõtul tugev pragmaatiline põhjendatus – need on vajalikud Ukraina toetamiseks. Samuti normatiivne põhjendatus – agressioon kui kuritegu peab saama adekvaatse reaktsiooni. Kuid on ka strateegiline põhjus, miks külmutatud varade kasutuselevõtuga edasi liikuda – see annab märku sellest, et meil on tõepoolest tõsi taga, kui ütleme, et agressioon on lubamatu ja et sel on tagajärjed," kirjeldas ta.

"Kui suudame selliste sammudega, aga ka Ukrainat pidevalt Euroopa Liidu ja NATO-liikmesuse suunas aidates, neid pikaajalise sõjalise abiga toetades ja Venemaa jaoks agressiooni hinda pidevalt tõstes, 2024. aasta erinevate valimiskampaaniate kiuste vastu pidada, siis loome eeldused selleks, et ka Moskvas mõistetakse, et aeg töötab siiski Ukraina ja teda toetava rahvusvahelise kogukonna kasuks," rõhutas Vseviov.

"Siis tuleb ka kursimuutus. Kuid vahepeal üritab Venemaa muidugi erinevate valesõnumitega meie ühtsust ja meelekindlust kangutada, vihjates näiteks oma valmidusele rahu sõlmida. Täna pole need aga märk Moskva muutunud eesmärkidest, vaid kõige klassikalisem lõks, mida varemgi meile ette sööta püütud. Keegi sellesse siiski langenud pole, sest üldiselt oleme Euroopas õppinud – chamberlainlikul käitumisel ei saa olema churchillilikke tulemusi," lõpetas välisministeeriumi kantsler.

Kuula ka Jonatan Vseviovi intervjuud teisipäevases "Vikerhommikus", kus ta keskendus Donald Trumpi hiljutisele väljaütlemisele.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: