Juba eelmisel aastal teatas Läti valitsus, et see eraldab iga aasta täiendavalt 200 miljonit eurot õhutõrje tugevdamiseks. Eelmise aasta 30. novembril allkirjastas Läti kaitseministeerium 600 miljoni euroni ulatuva lepingu Saksamaa ettevõttega Diehl Defense IRIS-T keskmaa õhutõrjesüsteemi ostmiseks, vahendab Läti rahvusringhääling LSM.

Lepingu järgi alustab Diehl Defence tarneid 2026. aastal ning Läti saab kogu vajaliku varustuse IRIS-T süsteemide kasutamiseks, mis on vajalikud kihilise õhutõrjesüsteemi loomiseks Lätis.

Samuti sõlmis Läti kaitseministeerium 2023. aasta lõpus lepingu USA-ga kuue mitmikraketiheitja HIMARS soetamiseks. HIMARS-e toodab USA ettevõte Lockheed Martin ja Läti peaks saama esimese süsteemi 2027. aastal.

Läti on lisaks sõlminud kokkuleppe USA ettevõtte Raytheoni ja Norra ettevõtte Kongsbergiga laevatõrjerakettide Naval Strike Missile ostmiseks. Ka selle süsteemi tarned algavad 2027. aastal.

Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse otsustas enamik Euroopa riike suurendama kaitsekulutusi oma julgeoleku paremaks kindlustamiseks. Alles viimastel aastatel ületasid Läti riigikaitsekulutused kahe protsendi piiri sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning veel 2014. aastal, kui Venemaa sõjaline sekkumine Ukrainasse algas, kulutas Läti alla ühe protsendi SKP-st riigikaitsele.

Kahe protsendi eesmärki on endale seadnud NATO liikmesriigid. Eesti on antud eesmärki pikka aega täitnud.