"Üleminek eestikeelsele haridusele kõikjal Eestis on kindel ja ajapikendusi ei tule. Narva liigub koos ülejäänud Eestiga eestikeelse hariduse poole samas ajakavas ja samadel tingimustel," ütles haridus- ja teadusministeeriumi eestikeelsele õppele ülemineku juht Ingar Dubolazov kolmapäeval ERR-ile.

Narva volikogu võimukoalitsiooni kuuluva fraktsiooni "Narva" esimees Aleksei Jevgrafov (Keskerakond) ütles teisipäeval, et volikogu hakkab järgmisel neljapäeval arutama võimalust paluda valitsuselt koolide eestikeelsele õppele üleminekut ühe aasta võrra edasi lükata, kuna linnal on keeruline leida nõuetele vastavaid õpetajaid.

Haridusministeeriumi esindaja rõhutas oma kirjalikus kommentaaris juhtimiskvaliteedi olulisust, mis peab soodustama õpetajatel eesti keele õppes ning täiendkoolitustel osalemist ning tõi esile, et haridusasutuste juhid peavad samuti eesti keelt oskama.

"Kooli ja lasteaia töökeskkond peab olema toetav ning siin lasub juhtidel suur vastutus, et olla samuti eeskujuks hea eesti keele oskusega ja toetada oma õpetajaid selles protsessis. Kohalik omavalitsus peab samuti oma osa selles protsessis täitma ning tagama kvalifikatsioonile vastavad ja eesti keelt oskavad haridusasutuste juhid, keda omalt poolt poliitika eesmärkide elluviimisel toetatakse," märkis Dubolazov.

"Reformi läbiviimiseks on vaja suurendada kõigil õppetasemetel eestikeelse õppe mahtu ning tagada vajaliku eesti keele oskusega haridustöötajate olemasolu. Täna on Narvas keeleõppes aktiivselt osalemas 175 haridustöötajat. Lisaks pakume Tartu Ülikooli Narva Kolledži toel erinevaid koolitusi, et toetada eestikeelsele haridusele ülemineku ettevalmistamisel õpetajaid. Praegu õpib haridus- ja teadusministeeriumi rahastuse toel Narva Kolledžis alates eelmise aasta septembrist klassiõpetaja ümberõppe koolitusel 26 Narva õpetajat, kes juunis kursuse lõppedes leiavad rakendust selle aasta septembrist esimeste ja neljandate klasside õpetajatena. Teine samal õppekaval õppiv grupp alustab õpinguid selle aasta sügisel," loetles haridusministeeriumi esindaja.

Dubolazov lisas, et kui riigikogu eestikeelsele haridusele ülemineku seadusesse kirjutas, lisas ta sinna igaks juhuks võimaluse erandeid teha. "Samas seaduses pole ka ühtegi alust automaatselt pikenduse võimaldamiseks ja valitsuse loodava komisjoni seisukoht on, et pikendused on võimalikud ainult õpilastele, kes õpivad hooldus- ja toimetulekuõppekava alusel," tõdes ta.

"Luba jätkata osaliselt venekeelse õppega saavad omavalitsused küsida konkreetsete klasside kaupa, mitte terve kooli jaoks korraga. Küll aga neid erandeid tõenäoliselt ei tehta. Me oleme tihedas kontaktis omavalitsustega ülemineku teemade osas ja omavalitsuste sõnul on need õpetajad olemas, et katta esimesed ja neljandad klassid eesti keelt kõrgtasemel oskavate õpetajatega," selgitas Dubolazov. "Nii et siin sellist sisulist põhjendatust erandite andmiseks ei oska hetkel absoluutselt näha," lisas ta.

Haridusministeeriumi esindaja märkis, et eestikeelsele õppele üleminekut on kavandatud juba 30 aastat, et pakkuda kõigile lastele, olenemata emakeelest, võimalust omandada kvaliteetne eestikeelne haridus, luua ühtsed võimalused tööturul ja suurendada ühiskonna sidusust.

Viimastel aastatel on selgelt näha, et eestikeelsetes koolides kasvab eesti keelest erineva emakeelega õpilaste arv – see kinnitab, et üleminek eestikeelsele haridusele on kooskõlas lastevanemate eelistustega. Ka viimane avaliku arvamuse seireuuring näitab, et 75 protsenti Eesti elanikest arvab, et üleminekut on vaja, lisas Dubolazov.