Viis aastat tagasi sündis Narvas üle 400 lapse, mullu 270. On selge, et haridusvõrku tuleb korrastada ja seda ka Narvas, kus laste koolitee pole pikk.

Ida-Virumaale pakub riik selleks präänikut ehk raha põhikoolide õpikeskkonna parandamiseks. Narva puhul on ministeeriumi sõnum juba pikemat aega selge: panete nüüd kinni liigsuured ja amortiseerunud 7000 ruutmeetrit, saate raha uue koolihoone ehitamiseks, kuhu lisaks tavalisele põhikoolile võib üle viia ka hariduslike erivajadustega lapsed.

Uue koolihoone lootus sunnib Narva volikogu end viimasel hetkel liigutama, sest ministeerium ootab juba paar kuud selget vastust, et kuidas edasi. Lisaks on narvalastel omast käest värske kogemus, kuidas uus meelitab, ja siin kohalik poliitika kätt ette panna ei saa, sest õpilased ja nende vanemad hääletavad jalgadega. Sel sügisel avati Narvas lõpuks kaks uut riigigümnaasiumi ning ainsa munitsipaalgümnaasiumi, Keeltelütseumi kümnendas klassis õpib nüüd vaid 42 noort. Õpilased ja vanemad valisid uue hoone, uue koolijuhi, samuti uue koolikultuuri.

Kirjeldatud olukorras on ootuspärane, et vahetult enne jõulupühi arutab volikogu linna haridusvõrgu korrastamist. Linnavalitsus võttis sel nädalal vastu otsuse sulgeda Soldino gümnaasiumi ja ühe väikese lasteaia ning ühendada neli lasteaeda kaheks.

Kõik õige, kui siiski ei oleks agasid.

Esmalt see, et lausa uskumatu, aga avalikku arutelu selle kõige üle ei toimunud.

Kõigepealt tuleb siiralt vabandust paluda kahe kooli, Soldino ja 6. kooli õpetajate ees, sest viimased kaks-kolm aastat on nad oodanud, mis nende koolidest saab. Selles olukorras tuleb mõru pill alla neelata ka linnapea Jaan Tootsil, kes hiljuti külastas Soldino kooli, kus käib 640 õpilast. Õpetajate sõnul andis linnapea lootust, et kool jätkab tegevust, kuid linnapea puhkuse ajal otsustasid volikogu juhtivad jõud küsimuse ära ja kool pandi kinni.

Narva poliitilisi olusid teades tuleb lisada, et midagi ei ole siiski lõplikult otsustatud. Kui protest läheb liiga suureks, siis saab volikogu mängida veel mängu "halb Toots ja hea Jevgrafov".

Aleksei Jevgrafov on riigikogu liige ning volikogu võimufraktsiooni juht. Jaan Tootsi kahekuise tööstaaži juures linnapeana on nii korra juba juhtunud: ta ütles, et nendel lasteaiaõpetajatel, kes eesti keelt vähemalt B2 tasemel ei valda, see tähendab kvalifikatsiooninõuetele ei vasta, palka tõsta ei saa. Volikogu langetas aga õpetajatele positiivse otsuse. Muidugi on armas, kui inimesed lisapalka saavad, aga sõnum oli küll väga vale. Siiski on tõenäoline, et Soldino kool 2024 sügisest suletakse.

Küll jääb Narva uue hariduse arengukava versiooni järgi alles 6. kool, kus on hoopis vähem õpilasi. Iga aastaga vähem, tänavu vaid 160. Imelik. Veel kaks kuud tagasi kinnitasid linnavalitsuse kultuuriosakonna arvutused, et kogu 6. kooli õpilaspere mahuks juba 2024. aastal ära Kreenholmi kooli. Ja õigupoolest ongi need õpilased suures osas Kreenholmi linnaosa elanikud.

Olgu, kahe kooli, Soldino ja 6. kooli, sulgemist võib ju pidada liiga järsuks sammuks, aga miks raiuda saba tükkhaaval? Miks ei öelda ausalt, et 6. kool läheb kinni 2025. aastast? See oleks õige otsus. Ning sellise paranduse opositsiooni esindajad volikogu otsuse eelnõule ka teevad. Narva poliitilist elu tundvatele inimestele on vastus aga liigagi lihtne: ees on valimised ja kes sel ajal siis kooli sulgeb.

Siiski on ka teine ning vahest olulisemgi argument. 6. kooli igipõline direktor on volikogu liige, kes alati maandub koalitsioonis. Ning nii tugev praegune koalitsioon ei ole, et endale inimkaotusi lubada. Lisaks asub just 6. kooli juurdeehituses Täiskasvanute kool, mida juhib teine volikogu saadik. Kui panna kinni 6. kool, oleks ohus ka teise kooli saatus.

Nii ehk naa on ministeerium huvitatud viimase kooli pidamise ülevõtmisest, aga kehvapoolses seisus hoone säilitamine annab parema võimaluse veel venitada. Sest taas: pooleteise aasta pärast on valimised ja kust tulevad Narva keskerakondlase hääled? Õige, enda juhitud asutusest.

Piinlik juba korrata, aga mõlemal viimati nimetatud kooli direktoril on probleemid eesti keele oskusega. Sel sügisel pidanuks koolijuhtide kohtadele toimuma konkurss. Muidugi neid ei toimunud ja ilmselt ka ei toimu või kukuvad läbi. Nii see Narvas käib.

Lasteaedade võrgu edasine korrastamine on vajalik ning üksteisele lähedal asuvate lasteaedade ühendamine ühe juhtimise alla on samuti hea lahendus. Siingi on üks aga. Lasteaed Muinasjutt ühendatakse lasteaiaga Põngerjas, need asuvad erinevates linnaosades ja "muidugi" hakkab ühendlasteaeda juhatama volikogu liige. Ei ole enam naljakas. Pealegi on ka temal eesti keelega mure.

Muidugi võib küsida, miks opositsioon haridusjuhtide kasina eesti keele oskuse pärast näägutab? Aga kuidas kujutada ette mingeidki muutusi hariduses, kui juht eesti keelt ei oska? Miks peab õpetaja eesti keelt oskama, kui juht ei oska?

Kuid nii on vähemalt lahendatud volikogu kolme liikme personaalprobleemid. Neile lisandub kohe-kohe veel uus loomemaja juht, kes suure tõenäosusega on samuti volikogu juhtivfraktsiooni liige. Mulle öeldi, et ükski endast lugupidav inimene sellele konkursile ei läinudki, sest otsus on ette teada. Narva… Veel hullem, inimesed kartvat osaleda konkursil, nad kartvat tööandja kättemaksu, sest kandideerima tuleksid nad ju ikka kultuuri ja hariduse valdkonnast. Ausalt öeldes tundub see uskumatu, aga oma tõetera võib ka siin olla.

Veel viies volikogu liige vajab stabiilset töökohta, koolis, muidugi direktorina. Niipea kui ta magistrikraadi ära kaitseb, tuleb imeväel Pähklimäe kooli direktori konkurss. Nii lihtsalt on.

Viis inimest on 19-liikmelisest võimuliidust märkimisväärne osa. Kui nende töökohti praegu ei garanteeritaks, oleks Narvas taas võimupöörde oht. Enamuseks on volikogus ju vaja vähemalt 16 häält.

Mul on ülimalt kurb, et meil ei ole õnnestunud peatada Narvas administratiivse ressursiga kauplemist. See sööb linnavõimu usaldusväärsust ja linnakodanike usaldust kohaliku võimu vastu.