Lukas rääkis Vikerraadio "Reporteritunnis", et eesti õppekeelele siirdumiseks on kõik tingimused loodud – seadused, määrused, järelevalvesüsteemid kokku lepitud ja alla kirjutatud –, seega peaks üleminek vastavalt ajagraafikule õnnestuma ja tagasiteed ei ole.

Samas märkis ta, et üks osa Eesti ühiskonda mitte omaks võtnud inimestest ei taha oma lastele eestikeelset haridust, aga neid on vähe – enamik venekeelsetest peredest soovib eestikeelset haridust.

"Teine asi on poliitiline tahe. Tallinna linnavalitsus takistab väga selgelt kõnealust üleminekut, otsides võimalusi kas kokkulepitust mööda hiilida või lihtsalt öelda, et ei jõua või ei saa. On ka teisi sarnaseid omavalitsusi," sedastas Tõnis Lukas.

Katri Raik: Mihhail Kõlvart ei muuda Eestis kehtivaid seadusi                                  

Esmaspäeva õhtul teatavaks saanud keskerakondliku võimupöörde kohta ütles Narva senine linnapea Katri Raik (SDE) "Aktuaalses kaameras", et põhjusi tuleb otsida hariduselust ehk volikokku valitud endisetest koolijuhtidest, kes pole sellesse ametisse enam kvalifitseerunud.

Oma suurimat hirmu Narvas kirjeldas Raik seotult õppekeelega, öeldes: "Mihhail Kõlvart ei muuda Eesti vabariigis kehtivaid seadusi. Seadus eestikeelsele õppele üleminekust jääb (kehtima – toim.), aga väga halb on, kui Narva õpetajatele hakatakse ajama mingisugust soga – teistmoodi ma ei saa seda öelda – et eesti keelt ei peagi õppima, eesti keelt ei peagi oskama".

Narva võimupööre ja eesti õppekeel

Riigikogu kultuurikomisjoni aseesimees ja kolmekordse haridusministri kogemusega Tõnis Lukas meenutas "Reporteritunnis", et Mihhail Kõlvart on nii Tallinna linnapeana kui ka varem olnud eesti õppekeelele ülemineku suhtes opositsioonis. Ta on kuulunud Vene Kool Eestis liikumise juhatusse ja olnud kiire ning sujuva ülemineku vastane.

Lukas peab tõenäoseks, et Narvas võimule pääsev Keskerakond hakkab kõnealust üleminekut takistama, ehkki Katri Raigi eestvedamisel on sealsed õpetajad ettevalmistusi väga tõsiselt võtnud. Tõnis Lukas loodab, et ta eksib, aga on kindel, et esmaspäevane võimupööre takistab sujuvat üleminekut eesti õppekeelele Narvas.

Kristina Kallas: õpetajate puudus on suurim väljakutse 

Kõige kriitilisemaks hindas haridusminister Kristina Kallas Vikerraadio "Reporteritunnis" keelenõuetele vastavate lasteaiaõpetajate puudust juba järgmisel sügisel, kui muutus käivitub.

"Tallinnas on umbes 900 lasteaiaõpetajat, kellest kolmandiku keeleoskus on hea, teine kolmandik suudab oma keeleoskuse tuleva aasta septembriks nõutavale C-1 tasemele viia ja kolmas kolmandik peab ametit vahetama," ütles Kallas.

Nn üleminekukoole on Eestis 73 ja neile on haridus- ja teadusministeerium välja töötanud konkreetse tegevuskava, kuidas samm-sammult aasta kaupa tegutsedes jõuda eesmärgini: saavutada aastaks 2030 eestikeelne alus- ja põhiharidus.

Kristina Kallase ja Tõnis Lukase seisukohti sai kuulata Vikerraadio 12. septembri "Reporteritunnist", mis uuris, kellest sõltub, kas ühtne eesti kool õnnestub?" Saate tegi Kaja Kärner.