Üleminek eestikeelsele haridusele algab lasteaedades ning esimeses ja neljandas klassis selle aasta septembrist ja kestab koalitsioonileppest lähtuvalt kuni 2030. aastani. Tegemist on viimase sammuga pikas järkjärgulises protsessis, mis sai alguse pärast Eesti taasiseseisvumist.

Julgeolekuolukord ei ole praeguste otsuste põhjus, sest eestikeelsele õppele üleminekut on kavandatud juba ligi kolmkümmend aastat, kuid see annab kinnituse, et üleminekut on vaja.

Keelepõhine segregatsioon põhjustab ühiskonna lõhenemist, mis toob kaasa ka tajutava ebavõrdsuse. Ühtne eestikeelne haridusruum annab aga kõigile lastele ja noortele paremad võimalused edasi õppimiseks ning meelepärase töö ja tegevuse leidmiseks. Samuti toetab eestikeelne haridus Eesti riigiidentiteedi kujunemist.

Üleminek on kooskõlas lapsevanemate eelistustega

PISA viimaste testide tulemuste kohaselt on eesti õppekeelega koolide tulemused paremad kui vene õppekeelega koolidel. Samuti on venekeelne haridus PISA tulemuste põhjal eestikeelse põhiharidusega võrreldes jäänud maha terve õppeaasta võrra ja see on olnud nii juba mitmeid aastaid.

Lõhe eesti ja vene õppekeelega koolide vahel ilmneb ka riigieksamitulemustes. Madalam õppeedukus koos vähese eesti keele oskusega on tõsine takistus muukeelsete laste jätkamisel gümnaasiumis või kõrghariduses, mis suurendab nii hariduslikku kui ka sotsiaalmajanduslikku segregatsiooni.

Viimastel aastatel on selgelt näha, et eestikeelsetes õppeasutustes kasvab eesti keelest erineva emakeelega õpilaste arv. Viimane integratsioonimonitooring näitas, et venekeelne elanikkond toetab haridusreformi. Ülemineku toetajate osakaal on 70 protsenti kõigist venekeelsetest vastanutest. Eestlaste vastajate seas toetab 96 protsenti valitsuse otsust, kellest 70 protsenti on ülemineku osas täiesti positiivsed.

2023. aasta detsembris tehtud avaliku arvamuse monitooringu uuringu tulemused näitavad, et 75 protsenti kõigist vastajatest arvavad, et üleminek pakuks kõigile Eesti lastele sõltumata nende emakeelest võrdsed võimalused kvaliteetse eestikeelse hariduse saamiseks. See kinnitab, et üleminek eestikeelsele haridusele on kooskõlas ka lapsevanemate eelistustega.

Meil kõigil on oma roll selles protsessis

Selleks, et üle kümnendite ühe ambitsioonikama haridusvaldkonnas seatud eesmärgiga jõuaksime sihile, peame ühiselt pingutama. Olulisel kohal on juhtimiskvaliteet, mis soodustab õpetajatel eesti keele õppes ja täiendkoolitustel osalemist.

Kooli ja lasteaia töökeskkond peab olema toetav ning siin lasub juhtidel suur vastutus, et olla ise eeskujuks hea eesti keele oskusega ja toetada oma õpetajaid. Kohalik omavalitsus peab samuti täitma oma osa selles protsessis ning tagama kvalifikatsioonile vastavad ja eesti keelt oskavad haridusasutuste juhid, keda omalt poolt toetatakse.

Meil kõigil on oma roll, kasvõi väärtuste kujundajana või keelekeskkonna loojana. Saame olla eesti keelt mitte emakeelena kõnelejatele vestluspartneriks. Saame julgustada oma lapsi suhtlema teises keeles rääkivate lastega ja olema neile toetavad kooli- või lasteaiakaaslased.

Narva liigub eestikeelse hariduse poole

Narva linnavolikogu otsustas, et taotleb valitsuselt luba jätkata linna koolide neljandates klassides ning lasteaedades järgmisel õppeaastal osaliselt õpetamist vene keeles. See on kindlasti samm tagasi ja seda me lubada ei saa.

Reformi läbiviimiseks on vaja suurendada kõigil õppetasemetel eestikeelse õppe mahtu ja tagada vajaliku eesti keele oskusega haridustöötajate olemasolu.

Praegu osaleb Narvas keeleõppes aktiivselt 175 haridustöötajat. Lisaks pakume Tartu Ülikooli Narva kolledži toel koolitusi, et toetada eestikeelsele haridusele ülemineku ettevalmistamisel õpetajaid. Praegu õpib haridus- ja teadusministeeriumi rahastusel Narva kolledžis alates eelmise aasta septembrist klassiõpetaja ümberõppe koolitusel 26 Narva õpetajat, kes juunis kursuse lõppedes leiavad rakendust selle aasta septembrist esimeste ja neljandate klasside õpetajatena. Teine samal õppekaval õppiv grupp alustab õpinguid selle aasta sügisel.

Kui riigikogu eestikeelsele haridusele ülemineku seadusesse kirjutas, lisati sellesse igaks juhuks võimalus erandeid teha. Seaduses pole siiski ühtegi alust automaatselt pikenduse võimaldamiseks ja valitsuse loodava komisjoni seisukoht on, et pikendused on võimalikud ainult õpilastele, kes õpivad hooldus- ja toimetulekuõppekava alusel.

Luba jätkata osaliselt venekeelse õppega saavad omavalitsused küsida konkreetsete klasside kaupa, mitte terve kooli jaoks korraga, aga neid erandeid tõenäoliselt ei tehta. Omavalitsuste sõnul on olemas õpetajad, et katta esimesed ja neljandad klassid eesti keelt kõrgtasemel oskavate õpetajatega. See tähendab, et põhjust samme tagasi astuda ei ole ja me peame ka edaspidi pingutama suure eesmärgi nimel, et kõigile lastele oleks kättesaadav kvaliteetne eestikeelne haridus. Ka Narvas.