Läti konstitutsioonikohtu neljapäeval avaldatud otsuse taga on ülimahukas töö – isegi lühendatud otsuse ettelugemiseks kulus kohtu esimehel Aldis Lavinšil ligi kaks tundi. Immigratsiooniseaduse muudatuste õiguspärasust hinnates kuulati üle isegi parlamendikomisjoni istungite salvestused.

Kohtusse pöördusid Lätis elavad Venemaa kodanikud, kelle arvates pole Euroopa elamisloa saamiseks vajalik keeleoskuse nõue A2 tasemel põhjendatud.

"Minu meelest on see kohtuasi tähtis ka selle poolest, et siin selgitatakse, mida tähendab kodakondsuse mõiste. Mida tähendab iga ühiskonnaliikme valik, millise riigi kodanik ta on," ütles Läti konstitutsioonikohtu esimees Aldis Lavinš.

Konstitutsioonikohus leidis ka, et immigratsiooniseadus ei sunni kedagi maalt lahkuma, vaid lõppenud elamisloa asemel uue saamiseks vajalikke nõudeid täitma.

"Selline järeldus on põhjendamatu ja üle pakutud. Seaduses on määratletud vaid see, mida peavad Venemaa kodanikud tegema selleks, et saada teist alust riigis viibimiseks," lausus Lavinš.

Läti on andnud kaks aastat ajapikendust neile, kes soovivad, aga pole suutnud keeleeksamit sooritada. Nõudest on vabastatud 75-aastased ja vanemad Venemaa kodanikud. Erandeid on veelgi. Kuid probleem on nendega, kes Läti seadustest üldse välja ei tee.

"Kui inimene midagi ei tee, lepib õigusnormide ja sealt lähtuvate tagajärgedega, näitab see inimese vähest huvi kaitsta oma õigusi," ütles Läti konstitutsioonikohtu kohtunik Anita Rodina.

Kohtusse pöördujate esindaja teatas neljapäeva õhtul, et nende hinnangul pidas konstitutsioonikohus Venemaa ohtu ja geopoliitilist olukorda õiguslikust poolest tähtsamaks ja nüüd kaalutakse pöördumist Euroopa inimõiguste kohtusse.