"Ukraina lipu panime üles siis, kui Venemaa agressioon 24. veebruaril intensiivistus. Põhjus, miks me ta üles panime, oli see, et meil oli väga pikalt siin samas majas abipunkt Ukraina sõjapõgenikele, kes olid Eestisse jõudnud ja kui nad alguses tulid, siis üks põhilisi majutuskohti asus Nõmmel Dzingeli hotellis," rääkis Nõmme linnaosavanem Karmo Kuri (SDE) neljapäeval ERR-ile.

"Ja kuigi need tegevused on siin ükshaaval ära lõppenud, siis me ei ole tundnud, et praegu oleks aeg see lipp alla võtta. Olen mõelnud, et võib-olla siis, kui Ukraina on lõpuks selle kannatuste raja läbi teinud ja võitnud, et vahest paar nädalat pärast seda tuleb see lipp maha võtta ja samal päeval järgnevatel aastatel saab seda jälle hakata üles panema," lisas Kuri.

Ülejäänud seitse Tallinna linnaosavalitsust ei olnud siiski kui selle nädalani Ukraina lippu heisanud. Neist enamusel on fassaadil kaks või kolm lipuhoidikut, milles on Eesti riigilipp, sini-valge-triibuline Tallinna lipp ja linnaosa enda lipp. Kolm lipuvarrast on ka Nõmme linnaosavalitsuse ees, milles on Eesti, Nõmme ja Ukraina lipp.

Samas Lasnamäe linnaosavalitsuse ees asetseb viis lipuvarrast, milles on lisaks kolmele põhilipule veel ka Euroopa lipp, kuid üks varras oli seisnud seal juba kuid tühjana. Kristiina linnaosavalitsuse hoone ees oli kolm lipuvarrast, millest samuti üks oli vähemalt kolmapäeval veel ilma liputa.

ERR-i saadetud küsimuse peale tänasid nii Kristiine linnaosavanem Jaanus Riibe kui ka Lasnamäe linnaosavanem Julianna Jurtšenko (mõlemad Keskerakonnast) ajakirjanikku hea idee eest ning lubasid ka Ukraina lipu välja panna.

"Tänan teid tehtud ettepaneku eest. Pean tunnistama, et viimase kahe aasta jooksul on linnaosavalitsus tegelenud Ukraina põgenike sisulise abistamisega, pakkudes neile kogu vajaliku tuge ühiskonnas hakkamasaamisel. Aga kuna lipuvarras maja ees on tõesti tühi, siis võtame teie idee teostamise ette. Püüame seda teha 24. veebruaril, mil täitub kaks aastat Venemaa täiemõõtmelise invasiooni algusest Ukrainasse," kirjutas Jurtšenko vastuseks ERR-i küsimusele.

Sama mõtet väljendas neljapäeval telefonikõnes ajakirjanikule ka Riibe.

Riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed ütles ERR-ile, et Ukraina lipu heiskamist Ukrainale toetusavaldusena ükski Eesti seadus ega otsus ei nõua ning selle ülespanek on jäetud iga asutuse või ettevõtte enda otsustada. Küll aga on reegel, et koos välisriigi lipuga peab Eesti riigis alati olema heisatud ka Eesti riigilipp. Oluline on ka sõnumi selgus, mis tähendab, et kui lipp heisati toetusavalduseks, siis seni kaua kuni toetus kestab, see lipp ka heisatuna hoitakse. Vastuoluliseks jääb lipuheiskamine siis, kui nii-öelda poole pealt otsustatakse toetuslipu heiskamine lõpetada, samas sisuliselt Ukraina toetamist jätkatakse, märkis nõunik.

Küsimusele, kas mõnel pool võidakse hoiduda Ukraina lipu heiskamisest kartuses, et see võib põhjustada kellegi pahameele ja vandalismi, ütles Uiboaed, et Eestis tagab politsei õiguskorra igal pool riigis ning sellised argumendid ei ole kohased.