Aastakümneid juhtis Kuubat diktaator Fidel Castro, Põhja-Koreas oli siis võimul Castro ametivend Kim Il-sung. Mõlemad diktaatorid asutasid kommunistlikud dünastiad ning väitsid järjepidevalt, et võitlevad globaalse imperialismi vastu. 

Castro ja Kim Il-sung olid mõlemad varem sissijuhid, mõlemad rääkisid pidevalt õiglusest ja lubasid võrdseid õigusi kõigile. Võimul olles hakkasid nad aga oma rahvast hoopis terroriseerima. 

Rohkem kui pool sajandit hiljem ja kahe verise režiimi teed on minemas lahku. Kuuba lõi diplomaatilised suhted Lõuna-Koreaga. Põhja-Korea sulgub samas aga üha hoogsamalt iseendasse, vahendas The Times.

Vaba turumajandusega ja jõukas riik Lõuna-Korea tahab samas nüüd oma rahvusvahelisi suhteid tugevdada. 

"Diplomaatiliste suhete avamine Kuubaga on kulminatsiooniks meie jõupingutustele laiendada oma suhtlust riikidega, mis kuulusid sotsialikkusse blokki, sealhulgas riikidega, mis on olnud Põhja-Korea suhtes sõbralikud," ütles veebruaris Lõuna-Korea presidendi nõunik. 

Kuubat ja Lõuna-Koread ühendab ka ühine soov raha teenida. Kuubal on rikkalikud maavarad, seal leidub koobaltit ja niklit. Lõuna-Korea tootjad vajavad selliseid metalle elektriautode tootmiseks. 

Kuuba ja Lõuna-Korea lähenemine on Põhja-Koreale valus löök, kuna Havanna ja Pyongyang olid aastakümneid liitlased. Mõlemad režiimid elasid üle NSVL-i lagunemise ning pidasid vastu ka USA sanktsioonide survele. 

Varem ajas Kuuba äri Põhja-Koreaga. Pyongyang ostis külma sõja ajal Kuuba suhkrut ning tarnis Havannale relvastust. Castro külastas Pyongyangi 1986. aastal ja ühines hiljem Souli olümpiamängude boikotiga.