Svet: Tallinna bussiradasid ei ummista elektriautod
Et teha paremat järelevalvet autode üle, kes ummistavad Tallinna bussiradasid, tuleks teha seadusemuudatus, ütles Tallinna abilinnapea Vladimir Svet (Keskerakond) saates "Otse uudistemajast".
Saatejuhi küsimusele, kas peaks keelama elektriautode sõitmist bussiradadel, sest need võivad pärssida busside sõidukiirust, vastas Svet, et praegune peamine probleem ei seisne nendes, kellel on õigus bussireal sõita või et neid oleks liiga palju, vaid selles, et seal on neid, kes seal ei peaks üldse olema.
"Ja siin on probleem selles, et praegu järelevalvet selle üle saab teostada ainult politsei ehk politseiametnik peab minema ja päriselt seisma ja vaatama ja kontrollima. Ja kui me tahame, et see olukord muutuks, siis peame midagi tegema seadusega, mis piirab järelevalve võimalust. Mina isiklikult arvan, et peaksime looma võimaluse kohalikule omavalitsusele luua automatiseeritud kontrollmehhanism ühistranspordi radade kasutamise üle. Näiteks kaamerad," rääkis Svet.
Ta lisas, et kui linnavõim näeb, et elektriautode arvu kasv on selline, et see hakkabki juba päriselt mõjutama ühissõidukiradade kasutamist, siis kindlasti vastavat regulatsiooni muudetakse.
"Tegelikult on ühistranspordikiiruse tõstmine nii transpordiameti kui ka Tallinna Linnatranspordi prioriteet ja ühistranspordi radade loomine on üks vahetu viis seda saavutada. Ma ei ole kindel, et just sellel aastal jõuame neid juurde tekitada, aga selle aasta teiseks pooleks transpordiamet peaks välja tulema ettepanekuga, kuhu neid lähiaastatel juurde teha võib. Selles me näeme väga suurt potentsiaali ühistranspordikiiruse suurendamisel," rääkis Svet.
Ta lisas, et kui rääkida näiteks Paldiski maanteest, siis alates Rocca al Mare
ristmikust Tähetorni tänava poole konstrueeritakse tee nii, et tekivad mõlemale poole ühissõidukirajad.
Svet lisas, et võiks tekkida väike ühistranspordikeskus kas linna piiril või isegi linnapiirist väljaspool Tallinna naabervallas, kus oleks pargi-ja-reisi parkla ja ümberistumine ühissõidukile.
Sügisel algab bussireformi teine järk
Sellel aastal tuleb Tallinna bussiliinireformide teine järk, mis on 2023. aasta suve omast oluliselt ulatuslikum.
"Kõikidel liinidel, mida suvel muutsime, on toimunud kasutajate kasv mõnel
liinil kuni lausa 15 protsenti, nii et kui keegi küsib, et mis on ühistranspordivõrgu muutmise eesmärk, siis see on meelitada uusi inimesi ühistransporti," ütles Svet.
Linna plaan on jätta teise etapi muutused selle aasta sügisesse, et pühendada rohkem aega nende muutuste läbiarutamisele kohalike elanikega.
"Praegu on meie muudatuseplaanidele tellitud ka välisaudit, mille tulemus peaks olema linnavalitsusel käes kevade keskpaigas ja siis me tahame jätta
rohkem aega just kommunikeerimiseks ja läbiarutamiseks ja vajadusel korrektuuride tegemiseks. Sest nägime eelmise aasta pealt, et inimesed soovivad osaliselt oluliselt rohkem rääkida kaasa, oluliselt rohkem mõista ja me selles osas kindlasti vigade paranduse ka teeme," rääkis Svet.
Teine põhjus bussireformi sügisesse lükkamisel on Sveti sõnul proosaline: sellel aastal on suuremad ehitustööd plaanis just kevade- ja suveperioodil. "Kui eelmisel aastal tegime muutusi ühel ajal ajutiste liikluskorraldustega, mis jättis inimestele segase mulje, siis sel aastal pigem tahaksime neid läbi viia siis, kui normaalne liiklus on taastunud. Ma ei ütle praegu kuupäeva, aga ma arvan, et see on, kas 1. oktoober või 1. november," rääkis Svet.
Täpsemad plaanid, mida bussiliinidega tehakse, avalikustab Tallinn mai alguses. "Peamine tähelepanu on meil selles etapis eeskätt Lääne-Tallinna omavahelisel ühendamisel ja Lääne-Tallinna ja Kesklinna ühendamisel. Meil on praegu kaks piirkonda, mis on täiesti alateenindatud ühistranspordi seisukohalt – need on Tiskre ja Astangu," sõnas Svet.
Teine küsimus, mida bussireform lahendada püüab, on Põhja-Tallinna ja Haabersti omavaheline sidumine. "Sellest on tegelikult räägitud aastaid. Arvestades ka sellega, et mõlemast linnaosast on arenenud tõmbekeskus ja tekkimas on sinna lähiaastatel juurde aina rohkem ja rohkem töökohti. Me ei pea keskenduma ainult kesklinnale kui sellisele," rääkis Svet.
Tema sõnul ei tasuks eeldada, et igast asumist on otsebuss konkreetsesse kohta kesklinnas. "Vastupidi millele peame keskenduma, on see, et linnas oleks võimalikult mugav ja kiire ümberistumise võimalus. Halb on see, kui ümberistumine nõuab näiteks pikka teekonda üle mitme ristmiku. Seega kui räägime liinivõrgu reformimisest, siis me ei räägi ainult sellest, et me markeriga joonistame teistsugused liinid, me räägime sellest, kuidas toimivad graafikud ja kuidas need graafikud on omavahel kooskõlas," rääkis Svet.
Ta lisas, et ühistransporti korraldades jätab linn emotsioonid kõrvale ja tugineb
andmetele ja numbritele.
Kommenteerides olukorda Tallinna koalitsioonis, ütles Svet, et Tallinna koalitsioon – Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid – on tema hinnangul siiamaani ilusti toiminud ja on toiminud ka väga asjalikult nendel viimastel kuudel, mil kogu meedia kirjutab sellest, kuidas koalitsioon kohe-kohe laguneb.
Toimetaja: Mari Peegel, intervjueeris Indrek Kiisler