Keskerakondlik linnavõim plaanis tutvustada Tallinnas uusi bussiliine

Keskerakondlasest Tallinna abilinnapea Vladimir Svet rääkis, et kuigi tasuline ühistransport tooks iga aasta linnaeelarvesse 30-40 miljonit eurot, on see põhimõtteliselt ebaõiglane. Svet plaanis ise maikuus tutvustada ühistranspordireformi järgmist etappi, mis tooks tänavatele vähemalt kolm uut bussiliini ja sillutaks teed liinivõrgu pikendamiseks lähivaldadesse.
Keskerakonna poliitilised oponendid, eeskätt Reformierakond, on kritiseerinud Keskerakonda, et see on jätnud pealinnas ühistranspordi arendamise vaeslapse rolli.
Abilinnapea Vladimir Svet rääkis aga, et plaanib maikuus tutvustada ühistranspordireformi järgmist etappi. Õigemini – plaanis tutvustada, enne kui Keskerakond võimult kukutati.
Tallinna linn korraldas juba eelmise aasta suvel ümber kokku 11 bussiliini. Liine, mis varem lõpetasid teekonna kesklinnas, pikendati, et need sõidaks pikki vahemaid linnaosade vahel, näiteks Mustamäelt Lasnamäele.
Sveti plaanide järgi loodaks ka sel suvel kolm uut pikka bussiliini, eeskätt Lääne-Tallinnasse. Esimene neist ühendaks Astangu kesklinna kaudu Lasnamäega ja teine Tiskre kesklinna kaudu sadamaga. Kolmas viiks Sveti sõnul aga Väike-Õismäelt Sõle kaudu Paljassaarde (pildid lisatud artikli lõppu).
Lisaks uutele bussiliinidele valmistub Tallinn liinivõrgu pikendamiseks lähivaldadesse. Nii näiteks on planeerimisel busside ooteplatsid Viimsi, Rae ja Harku suunal. Svet lausus, et kui on Põhja Ühistranspordikeskusega sisse viidud uus ühispilet, siis saab niiviisi ära kaotada maakonnaliinide ja linnatranspordi dubleerimise.
"Praegu ma võin öelda, et meil on Viimsiga olemas ühine arusaam ja Viimsil on valminud ka projekt, et rajada seisuplats Haabneeme. Sinna me oleksime pikendanud bussiliini nr 1," rääkis Svet.
Svet lisas, et ka Tartu maanteel on ühes riikliku transpordiametiga välja valitud busside seisuplatsi asukoht, mis paikneks väljaspool linnapiiri.
Paldiski maantee plaanitakse aga rekonstrueerida, et Rocca al Mare ristmikust kuni linnapiirini tekiks mõlemas suunas ühistranspordirada. See võimaldaks Sveti sõnul rajada linnapiirist välja ka ühistranspordikeskuse, kus oleks nii busside seisuplats, lõpp-peatus, Pargi ja Reisi parkla, autojagamisteenus kui ka tõukerattad.
Svet ütles, et linn on kuulutanud välja ka hanke, et soetada uued trollid. Tulevikus sõidaksid linnatänavail tema visioonis akutrollid – Mustamäelt Kristiine keskuseni sarvedel, edasi kesklinna poole ilma sarvedeta.
Tallinna jõuavad sel aastal ka esimesed 313 uut bussiootekoda. Võrreldes seniste kodadega on need ilmastikukindlamad ning tulevikus saaks sinna sisse ehitada ka infotablood, kus kuvataks reaalajas teavet busside liikumise kohta.



Svet: uus koalitsioon lõhuks meie ehitatu poole aastaga
Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide, Isamaa ja Eesti 200 moodustatav võimuliit vaeb, kas muuta ühistransport Tallinnas taas tasuliseks.
Vladimir Svet hindas, et see tooks linnaeelarvesse aastas juurde 30-40 miljonit eurot ning plaan oleks tehtav aastavahetuseks.
"Kõik sõltub lõppkokkuvõttes sellest, kui kalliks soovitakse ühistranspordipilet teha. Mina ei tea, mis plaanid on uue koalitsiooni peas," ütles Svet.
Svet lausus, et tasulise süsteemi loomisel tuleb hakata ehitama uut piletimüügi süsteemi, ühtlasi tuleb läbi mõelda, kellele teha millised soodustused. Ühtlasi on vaja juurde palgata inimesi nii munitsipaalpolitseisse kui ka transpordiametisse, kes hakkaks piletitoodetega tegelema.
Svet hindas, et uus süsteem oleks juurutatav enne uut aastat. "Vaadates, kuidas sama koalitsioon viib riigis makse sisse, siis ma olen kindel, et nad jõuavad meie ehitatud asjad katki teha umbes poole aastaga," lausus ta.
Svet: tasuline ühistransport ei järgi "saastaja maksab" põhimõtet
Keskerakondlasest abilinnapea ütles, et saab aru, et tasuline ühistransport tooks linnale rohkem investeeringuid. Samas peaks tema sõnul käsitlema ühistransporti pigem siiski solidaarse teenusena, mis ei sõltuks niivõrd sellest, kui palju see raha linnale sisse toob.
Sveti hinnangul on õiglasem, kui ühistranspordisüsteemi ülalpidamise kulu on jaotatud ühtlaselt kõigi linlaste vahel nii, nagu praegu tasuta ühistranspordiga. Tasulise ühistranspordi taastamine tähendab tema sõnul seda, et need, kes sõidavad bussi, trammi või trolliga, peavad maksma rohkem kui need, kes ühistransporti ei kasuta.
"Õige on selline maailmapilt, kus autojuht, kes sõidab neljaveolise Dodge Ramiga, maksab ühistranspordi arengu eest sama palju või isegi rohkem, kui see inimene, kes sõidab igapäevaselt tööle bussiga," tõdes Svet.
Keskerakondlane lausus, et aina enam peaks mõtlema ühistranspordist kui baasteenusest, mille ühiskond või avalik võim peab linlastele tagama. Ta ütles, et ühistransport on seotud nii linnaplaneerimise kui ka kliimaeesmärkidega.
"Kui võtta aluseks saastaja maksab põhimõte, millest tuleneb kogu kliimaneutraalsuseni jõudmise loogika, siis miks peab ka ühistranspordi puhul ilmtingimata rohkem maksma see, kes ühistranspordiga sõidab ja saastab vähem?" arutles Svet.