Riigikogu võttis vastu trahve ja riigilõive tõstvad seadused

Riigikogu kiitis kolmapäeval heaks seadused, mis kahekordistavad trahviühiku ning suurendavad riigilõive.
Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) (415 SE) järgi tõuseb karistusseadustikus sätestatud rahatrahvi määramise aluseks oleva trahviühiku suurus järgmise aasta algusest kaks korda ehk neljalt eurolt kaheksale. Trahviühiku suurus on püsinud üle 20 aasta muutumatu.
Trahvi suuruse arvutamine muutub paindlikumaks, kuna väärteo eest saab määrata praeguse vähemalt kolme ühiku asemel trahvi ka ühe trahviühiku ulatuses. Väärteo eest kohaldatav maksimaalne trahvisumma tõuseb 1200 eurolt 2400 eurole.
Seadusega luuakse erand alaealistele, kellele trahvi määrates või mõistes tuleb lähtuda poolest rahatrahvi suurusest. See tähendab, et kui seadus näeb suurima lubatud karistusena ette kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahvi, siis alaealisele on sama rikkumise eest võimalik määrata kuni 150 ühiku suurune trahv.
Liiklusseaduses sätestatakse, et lubatud sõidukiiruse ületamisel on hoiatustrahvi arvutamise aluseks senise viie euro asemel seitse eurot. Sellega seoses kasvab kirjalikus hoiatamismenetluses lubatav maksimaalne hoiatustrahv 300 eurolt 420 eurole. Lühimenetluses kohaldatav maksimaalne mõjutustrahv kasvab 160 eurole. Samas tekib seadusega võimalus taotleda mõjutustrahvi tasumist osade kaupa.
Selle seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 58 ja vastu 24 riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (417 SE) kohaselt tõusevad tuleva aasta algusest mitu siseministeeriumi valitsemisala riigilõivumäära. Seletuskirja järgi on lõivumäärad püsinud aastaid samal tasemel ega kata enam tehtavate toimingutega seotud kulusid.
Seadusega muudetakse kodakondsuse saamise, taastamise ja kodakondsusest vabastamise taotluste, isikut tõendava dokumendi taotluste, elamisloa, pikaajalise viisa ja lühiajalise töötamise registreerimise taotluste, rahvastiku toimingute ning relvaseaduse ja turvategevuse seaduse alusel tehtavate toimingute riigilõivumääri.
Näiteks ID-kaardi taotlemisel makstav riigilõiv tõuseb eelnõu kohaselt 30 eurolt 45 eurole ja passi taotlemisel 45 eurolt 60 eurole. Riigilõiv abielukande eest kasvab 30 eurolt 70 eurole ning lahutuskande eest 50 eurolt 90 eurole.
Soodsam riigilõiv jääb kehtima lastele, pensionäridele ja puudega inimestele ning reisidokumendi puhul rahvusvahelise kaitse saajatele.
Eelnõu poolt hääletas 53 ja vastu 22 riigikogu liiget.
Toimetaja: Merili Nael