Kokku pole seni sisserändeseaduses sätestatud uusi reegleid täitnud 1017 Vene kodanikku, kuid PMLP juht Maira Rose rõhutas, et arv muutub pidevalt uue info laekumise tõttu. Neist inimestest on teadaolevalt Lätist lahkunud vähemalt 213, vahendab Läti rahvusringhääling LSM.

Seni on väljastatud kuus väljasaatmiskorraldust ning neist inimestest kaks on juba Lätist lahkunud. Teistele on antud 30 päeva lahkumiseks. Samas on veel 22 inimesel lubatud esitleda dokumendid taotlemaks elamisluba pererände ehk Lätis elava lähisugulase olemasolu alusel.

PMLP koos Läti piirivalvega kontrollib Lätist lahkumise fakti. Kui inimene ei täida väljasaatmisotsust, järgneb sellele sunniviisiline väljasaatmine sisserändeseaduse alusel, seletas Rose.

Rose vastas jaatavalt ajakirjaniku küsimusele selle kohta, kas need, kes ei võta PMLP-iga ühendust üldse, saavad väljasaatmisotsuse.

"Jah, oleme teavitanud neist piirivalvet kontrollimaks, kas nad on Lätis või mitte," ütles Rose.

Läti sisserändeseadus näeb ette nende Vene kodanike alatiste elamislubade tühistamist, kes on varem olnud Läti kodanikud või mittekodanikud. Pärast elamislubade kehtimise lõppu 2023. aasta septembris peavad need Vene kodanikud taotlema Euroopa Liidu pikaajalise elaniku luba, kuid selle saamiseks peavad nad esitama PMLP-le kinnituse oma läti keele oskuse kohta A2 tasemel. Samuti peavad nad kinnitama elamiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu.

Need Vene kodanikud, kes on osalenud läti keele tasemetestis, kuid kukkusid läbi, võivad taotleda kahe aasta pikkust tähtajalist elamisluba ning püüda läbida testi hiljem.

Samuti võivad need Vene kodanikud, kes pole midagi seni teinud, taotleda elamisluba abielu või pererände alusel.