Tartu Postimees kirjutas, et endist Tartu abilinnapead, praegust ettevõtjat Kajar Lemberit süüdistati toimingupiirangu rikkumises ja altkäemaksu võtmises, ning juuksur Tuuli Tirole altkäemaksu andmises. Altkäemaksuks peeti juukselõikust, mis muidu maksnuks üheksa eurot, kuid mille eest juuksur Tiro keeldus tasu võtmast. 

Tartu maakohus mõistis Kajar Lember kõigis süüdistustes õigeks 2022. aasta 14. detsembril. Prokuratuur kaebas otsuse ringkonnakohtusse, kes jättis otsuse muutmata.

Lõuna ringkonnaprokuratuuril oli võimalus ka ringkonnakohtu otsus riigikohtus vaidlustada, kuid sellest võimalusest otsustas prokuratuur loobuda.

Juhtivprokurör: politsei, prokuratuur ja kohus peaks peeglisse vaatama

Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri Kairi Kaldoja ütles kommentaariks, et sarnaselt Tartu maakohtule jõudis ka Tartu ringkonnakohus tõendite hindamise järel prokuratuurist erinevale õiguslikule seisukohale. "See on õigusemõistmise loomulik osa, et kohtumenetluses hindab kohus kõiki tõendeid uuesti ja kogumis tõendite hindamise järel ei ole kunagi välistatud ka õigeksmõistva otsuseni jõudmine," möönis Kaldoja.

Ringkonnakohus leidis, et toimingupiirangu etteheite puhul oli tõendatud Kajar Lemberi isiklik huvi lõbustuspark rajada, samuti oli see huvi korruptsioonivastase seaduse mõttes oluline. Küll leidis kohus, et vaatamata olulisele huvile lõbustusparki rajada, ei mõjutanud see süüdistatava otsuseid abilinnapeana. "Kuivõrd tegemist on selgelt tõenditele erineva hinnangu andmisega, ei ole prokuratuuril siin alust ringkonnakohtu otsust vaidlustada, sest riigikohus tegeleb õiguslike küsimustega ja tõendeid ei hinda," ütles Kaldoja.

Ka tõdes Kaldoja, et juhtumi menetlus on kestnud väga kaua, kokku kümme aastat ning otsuse vaidlustamine omakorda lükanuks õigusrahu saabumise aega veelgi edasi. "Seetõttu otsustasime, et prokuratuur sellele otsusele kassatsiooni ei esita."

"Mul on väga kahju, et õigussüsteem tervikuna jäi ühe kriminaalmenetluse mõistliku läbiviimisega hätta ja inimene pidi süsteemi ebatõhusa töö tõttu riigi lõplikku seisukohta nii kaua ootama. Nii ei peaks õigusriik toimima. Mitte kellegagi, olgu talle etteheidetavad teod kui olulised või kui suure avaliku huviga, ei tohiks õigusriigis selliselt käituda. Nii politseil, prokuratuuril kui ka kohtul tuleb vaadata peeglisse ning teha endast olenev, et midagi sellist õigussüsteemis enam ei korduks," lisas Kaldoja.