Riigikogu kiitis heaks muudatused, millega RAB peaks tagasi saama kaotatud õigused

Riigikogus vastu võetud seadusemuudatused kirjeldavad senisest täpsemalt rahapesu andmebüroo õigusi küsida pangaandmeid ning sellega peaks olema kõrvaldatud puudused, millele juhtis tähelepanu õiguskantsler.
Riigikogu võttis vastu seadusemuudatused, mis täpsustavad maksu- ja tolliameti (MAT) ning rahapesu andmebüroo (RAB) õigust küsida pangainfot täitmisregistri kaudu ning seavad selgemad piirid ja kontrolli inimeste pangainfo kaitseks.
RAB on täitmisregistri kaudu pangaandmete küsimisest olnud ära lõigatud rohkem kui aasta ning see on neile valmistanud tõsist tuska. RAB-i töövahendite ajutise kärpimise suhtes oli kriitiline ka rahandusminister Jürgen Ligi, kes pärast seadusemuudatuste vastuvõtmist riigikogus ütles, et RAB-i ja MTA juurdepääsu taastamine täitmisregistrile on suur kergendus.
"Katkestus täitmisregistri kasutamisel oli liiga pikk ja ebaproportsionaalne reaktsioon õiguskantsleri tähelepanekutele. Piiramatut ja eesmärgipäratut pangakontode küsimist ei ole tegelikult kunagi olnud, rääkimata ametite otsesest juurdepääsust pangakontodele. Kuigi regulatsioon sai nüüd kõiki riske välistav, on rahapesu andmebüroo ning maksu- ja tolliamet saanud varemgi päringuid teha vaid põhjendatud juhtudel," ütles Ligi.
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta peatas RAB-i juurepääsu õiguse mullu suvel pärast seda, kui õiguskantsleri kantselei oli kontrolli käigus tuvastanud, et rahapesu andmebüroo pääseb täitmisregistri kaudu inimeste või ettevõtete pangakonto väljavõtetele ligi ilma korraliku õigusliku aluseta või ilma konto omaniku loata.
Õiguskantsler juhtis tähelepanu, et pangakonto väljavõtted sisaldavad väga palju isiklikku teavet ning kui riik soovib tõesti mõnele ametiasutusele, näiteks rahapesu andmebüroole anda ligipääsu sellisele teabele, siis peab seda otsustama riigikogu ning otsusele peab eelnema korralik analüüs.
Õiguskantsler oli toona Ülle Madise, kes nüüd presidendina peab seadusemuudatused välja kuulutama või riigikogule tagasi saatma. Kuivõrd seadus pole veel välja kuulutatud, ei saa ka öelda, et RAB-il täitmisregistri kasutamise õigused veel taastatud oleks.
Kas seadusmuudatustega on nüüd puudused kõrvaldatud, ei soovinud RAB hinnata.
"Küsimus, kas seadusmuudatusega on kõrvaldatud kõik puudused, millele õiguskantsler oma menetluses tähelepanu juhtis, on eeskätt seadusandja ja õiguskantsleri hinnata. Seaduste vastuvõtmine on seadusandja pädevuses," ütles ERR-ile RAB-i kommunikatsioonispetsialist Indra Suvi.
Suvi lisas, et RAB peab oluliseks ühiskondlikku debatti kuritegevuse vastase võitluse ning põhiõiguste vahelise tasakaalu leidmisel. "Oluline on see, et RAB-il oleksid piisavad tööriistad, et võidelda pidevalt areneva kuritegeliku tegevuse vastu ühiskonna heaolu nimel," lausus ta.
Et RAB täitmisregistri kasutamise õiguse kadumisega hätta jäi, on varem ERR-ile öelnud ka RAB-i juht Matis Mäeker.
RAB saab tagasi ka õiguse teha kohapealseid kontrolle
Rahandusministeerium märkis, et seadusemuudatuste järgi võib RAB nõuda pangakonto väljavõtet üksnes konkreetse menetluse jaoks vajalikus ulatuses ja juhul, kui vajalikke andmeid ei ole võimalik saada muul viisil. Päringud logitakse, nende vajadus ja õiguslik alus tuleb dokumenteerida ning nende põhjendatust saab tagantjärele kontrollida. Pangakonto väljavõtteid puudutavaid päringuid kontrollib regulaarselt ka andmekaitse inspektsioon.
Üks õigus, mille RAB veel tagasi saab, on õigus minna koha peale, näiteks pangakontorisse, ning veenduda, et rahapesureegleid ka päriselt täidetakse. Sellest õigusest jäi RAB ilma pärast riigikohtu poolt jaanuaris tehtud otsust.
Praegu, kui koha peale mineku õigust RAB-il pole, saadetakse näiteks pankadele ja hasartmänguettevõtetele e-kirju ning küsitakse, kas ollakse ikka kindlad, et rahapesu tõkestamise süsteemid toimivad, on Mäeker näiteks toonud.
Seadusemuudatustega täpsustuvad ka inimese teavitamise reeglid. RAB teavitab inimest pangakonto väljavõtte saamisest üldjuhul nelja aasta möödumisel. Kui teavitamine võiks kahjustada näiteks kuriteo avastamist või tõkestamist, saab seda põhjendatud juhul kuni kahe aasta võrra edasi lükata, märkis rahandusministeerium.
Riigikontroll omakorda viib praegu läbi auditit, eesmärgiga hinnata, kas RAB-is on rakendatud piisavad ja toimivad kontrollimeetmed riigi andmekogudesse tehtavate andmepäringute üle. Auditiaruande valmimise ajaks on riigikontroll planeerinud 2027. aasta kolmanda kvartali.
Toimetaja: Marko Tooming










