Vastavasisulise kirja saatis Hollandi valitsus teiste liikmesriikide diplomaatidele. Financial Timesi ajakirjanike nähtud kirjas seisab, et Brüsseli rohepoliitika "on avaldanud selget mõju EL-i mainele ja usaldusväärsusele ning võimele süvendada rahvusvahelisi suhteid".

EL on astunud samme, et mõjutada oma kaubanduspartnereid muutma nende majandust kliimasõbralikuks. Samuti kehtestab Brüssel reegleid, mis on mõeldud õiglase konkurentsi tagamiseks oma ettevõtetele, mis peavad EL-i rohe-eesmärkidega arvestama. Hollandi sõnul mõjutab see negatiivselt EL-i suhteid arenguriikidega, mille kaubad ei pääse enam EL-i turule.

"Praegused pinged kaubanduspartneritega mõjutavad samuti EL-i võimet ehitada sildu, kaasa arvatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) sees," seisab Hollandi koostatud dokumendis.

"EL-i sise- ja välispoliitika on seotud tihedamalt kui eales varem," järeldatakse kirjas.

Mitme EL-i liikmesriigi ministrid ja ametnikud jagasid Hollandi muret eelmisel nädalala Abu Dhabis toimunud WTO kohtumise ajal peetud eravestlustes. Sellised arenguriigid nagu India ja Malaisia on samuti kritiseerinud EL-i poliitikat.

Hollandi mainitud problemaatiliste EL-i algatuste seas on süsinikumaksu kehtestamine importkaupadele (CBAM), arutlusel olev kestlikkusaluse juhtimiskohustuse direktiiv (CSDDD) ja metsaraie vastane regulatsioon, mille järgi keelataks selliste toodete import, mis on toodetud maapinnal, mida varem katsid vihmametsad.

Kõrge EL-i ametnik kaitses EL-i kaubandusmeetmeid, öeldes, et need on igati kooskõlas teiste jätkusuutlikkuse algatustega ühenduse sees.

Lõuna-Aafrika saadik EL-is Tokozile Xasa ütles aga teisipäeval Brüsselis peetud üritusel, et EL peaks töötama rohkem oma partneritega koos kaubanduspoliitika sõnastamisel, austades nende süsteeme ja keskkonda, mitte peale suruma oma standardeid teistele.

EL-i sees kasvab juba vastuseis osale Hollandi mainitud meetmetest. Näiteks ei suuda liikmesriigid vastu võtta juba mitu nädalat järjest kestlikkusaluse juhtimiskohustuse direktiivi (CSDDD), mis sunniks suurettevõtteid astuma samme inimõiguste rikkumiste ja keskkonnakahju tuvastamiseks ja edasiseks vältimiseks oma tarneahelates.

Niigi viimasel hetkel lahjemaks muudetud direktiivi vastuvõtmine ebaõnnestus ka sel nädalal teiste seas Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa vastuseisu tõttu.