Brüssel on olnud surve all, et võtta kasutusele meetmeid Lähis-Ida kriisi mõju leevendamiseks põllumajandusele, kuna väetisehindade tõus ähvardab kergitada toiduainete hindu kogu ühenduses.

"Toetame Euroopa põllumehi, et nad saaksid osta järgmiseks saagikoristushooajaks vajalikke väetisi," ütles EL-i põllumajandusvolinik Christophe Hansen.

Umbes kolmandik meritsi veetavatest väetistest jõuab maailmaturule läbi Hormuzi väina, mis on olnud sisuliselt suletud alates USA ja Iisraeli Iraani-vastase sõja algusest veebruaris.

See on kergitanud hindu ning Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) hoiatab, et blokaad ohustab ülemaailmset toidujulgeolekut, eriti Aafrikas ja Lõuna-Aasias.

Esimese meetmena teatas Euroopa Komisjon, et võtab kasutusele ühenduse põllumajanduse kriisireservi järelejäänud osa, mis on umbes 200 miljonit eurot.

Samuti teeb komisjon ettepaneku reservi enne suve märkimisväärse summa võrra suurendada, ütles Hansen, täpsemat arvu nimetamata. "Komisjon pakub sihipärast erakorralist tuge kõige enam kannatada saanud põllumeestele," ütles ta Euroopa Parlamendile Strasbourgis.

Brüssel on kehtestanud ka kõrged tollimaksud Venemaalt pärit väetistele ning kavatseb impordi 2028. aastaks täielikult lõpetada, et anda löök Moskva sõjakassale seoses sissetungiga Ukrainasse.

Tööstuse andmetel on eriti rängalt kannatanud teraviljakasvatajad, kes vajavad väetisi suurtes kogustes.

Brüsseli andmetel moodustavad väetised EL-i põllumajandussektori sisendkuludest üldiselt üle seitsme protsendi, põllukultuuride kasvatajate puhul aga kuni 16 protsenti.

Impordist sõltuv EL otsib ka võimalusi tarneallikate mitmekesistamiseks ja kohaliku tootmise suurendamiseks.

Brüssel teatas, et soovib lubada põllumeestel rohkem kasutada digestaati, biogaasi lämmastikurikast kõrvalsaadust, kuid see samm teeb veereostuse ohu tõttu muret keskkonnarühmitustele.

Samuti vihjas komisjon, et võib teatud tingimustel anda väetisetootjatele lisapaindlikkust EL-i süsinikuturu süsteemis, mis sunnib suuri saastajaid maksma nende tekitatud kasvuhoonegaaside heitkoguste eest.

Umbes 30 protsenti EL-i lämmastikväetiste vajadusest kaetakse impordiga, kaaliumväetiste puhul on see näitaja 40 protsenti.

Fosfaatväetiste puhul kaetakse EL-i andmetel umbes 70 protsenti ühenduse nõudlusest fosfaatkivimi impordiga.