"On väga meeldiv lugeda Macroni viimase aja avaldusi, arvestades, millisel positsioonil ta oli kuni veel üle-eelmise aasta septembrini, kus ta kuus kuud pärast Butša veretööde ilmsiks saamist kritiseeris sõjaõhutajaid ja pistrikud Kesk- ja Ida-Euroopas, mida oli tollal päris huvitav lugeda," rääkis Ilves esmaspäeval Vikerraadio saates "Välistund". "Aga nüüd ta on ilmselt oma meelt muutnud ja ilmselt on ka pälvinud teatud respekti, kus need samad Kesk- ja Ida-Euroopa riigid ning ka Põhjala riigid olid suhtunud skepsisega Macroni üleskutsesse luua Euroopas strateegiline autonoomia. Teisisõnu, et Euroopa peab ise end kaitsma ka ilma USA-ta," lisas ta.

Ilves meenutas, et kui varem suhtusid meie piirkonna ja ka Põhjala riigid Macroni üleskutsesse skeptiliselt, siis praegu on strateegiline autonoomia asi, mida tuleb kaaluda ja ka selle nimel tegutseda, kuna ei ole teada, mis juhtub pärast USA presidendivalimisi, kui võimule võib uuesti saada vabariiklane, eelmine president Donald Trump.

Kui kunagi suhtuti Macroni tema püüdluste eest Venemaa juhtkonnaga igal juhul suhelda Ida-Euroopas skeptiliselt, siis nüüd on see muutunud, tõdes Ilves.

"See, et ta on oma hoiakuid muutnud Ukraina osas teeb, nagu ma ütlesin, selle idee palju vastuvõetavamaks. Kui Prantsusmaa juhiks julgeolekut Euroopas, taustaks selline venesõbralikkus, siis see loomulikult tekitas Kesk ja Ida-Euroopas suurt kõhedust. Aga kui me näeme, et Prantsusmaa mõtleb palju rohkem nagu meie, siis ma usun, et mitmed riigid on valmis kaasa minema," rääkis ta.

"Meie kandis oleme me kõik tahtnud, et teeksime rohkem Ukraina jaoks. Me oleme andnud relvi, me anname neile raha, aga kui mõelda sellele, millist sõjalist abi me [veel] saame anda, siis kui mitte minna otse lahingusse, mis oleks problemaatiline juba juriidiliselt, rääkimata poliitiliselt, siis see, et Läti või Eesti või Poola või Prantsuse väed aitavad seal logistikaga, demineerimisega või olgu siis ka rakettide programmeerimisega, /---/ miks ei peaks me seda tegema, kui Ukrainas samal ajal sõdivad Vene väed, sooritavad kõiki neid inimsusevastaseid kuritegusid, mida nad on sooritanud ja sooritavad edasi. Kohalolek mittesõdivas rollis oleks minu meelest täiesti mõeldav ja peaaegu ainumõeldav," rääkis Ilves.

Rootsi NATO-sse astumine on suurim geopoliitiline muutus pärast külma sõda

Ilves rääkis ka sellest, et Rootsi astumisega NATO-sse muutus Läänemeri alliansi sisemereks, see on nüüd meie meri - Mare nostrum.

"Pärast 1989. - 1991. ajavahemikku on see suurim geopoliitiline muutus üldse. Meil on olnud järk-järgulised NATO laienemised, aga geostrateegiliselt muuta Läänemeri peaaegu täielikuks Nato sisemereks on ikka väga suur muutus," rõhutas ekspresident.

Sellega väheneb ka oht, et kui Venemaa lõikab läbi Leedu ja Poola vahelise niinimetatud Suwalki koridori, jääksid Balti riigid teistest NATO liikmetest täiesti äralõigatuks, selgitas ta.

Ta tõi ka esile Rootsile kuuluva Ojamaa (Gotlandi) saare strateegilise tähtsuse. Kui venelased oleksid selle hõivanud, suutnuks nad õhutõrjesüsteemidega S-300 kontrollida kõiki Põhja-Euroopa pealinnasid ehk Oslot, Kopenhaagenit, Berliini, Varssavit, Vilniust, Riiat, Tallinna ja Helsingit.

"See oleks tähendanud, et [Balti riikide] abistamine läbi õhu oleks olnud võimatu," lisas Ilves.

Saates oli veel pikemalt juttu Ameerika Ühendriikide sisepoliitikast ja selle mõjust Ukraina toetamisele ning Lääne-Euroopa riikide suhtumisest Venemaasse, mis Ilvese sõnul on antiempiritsistlik, lähtudes mitte reaalsusest, vaid soovunelmatest.