"Venemaa ligipääs tundlikele kaupadele ja lahinguväljal tähtsatele tehnoloogiatele peab olema jätkuvalt piiratud. Selle alla kuulub kolmandates riikides tegutsevate ning sellist kaubavahetust võimaldavate organisatsioonide sihtimine," seisab 21. märtsil algava Euroopa Ülemkogu järelduste mustandis.

EL soovib suurendada Ukraina abistamist. Kolmapäeval peaksid liikmesriigid heaks kiitma Ukrainale saadetud sõjaabi hüvitamiseks mõeldud Euroopa rahurahastu suurendamist, mis võimaldab liikmesriikidel saata Ukrainale rohkem relvi oma varudest.

Ühendus kiitis heaks veebruari lõpus 13. Venemaa-vastaste sanktsioonide paketi, mis oli enamasti suunatud juba kehtivate sanktsioonide paremale jõustamisele.

Samuti arutavad valitsusjuhid senist progressi külmutatud Vene varade kasutuselevõtu teemal Ukraina heaks. Lääneriikides on külmutatud 260 miljardi euro väärtuses Vene varasid, millest omakorda rohkem kui kaks kolmandikku on külmutatud EL-i sees.

EL soovib maksustada külmutatud varadelt teenitud kasumeid ning suunata need Ukraina abistamiseks. Kui Euroopa Komisjon saab kõikide liikmesriikide nõusoleku, võib Ukraina saada kuni kolm miljardit sellisel viisil teenitud eurot juba juulis. Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles veebruaris, et konfiskeeritud kasumeid tuleb kasutada Ukraina relvastamiseks.

Ühtlasi kavatseb Euroopa Ülemkogu korrata oma varasemat üleskutset relvarahule Iisraeli ja Hamasi sõjas. Suur osa Gaza elanikkonnast kannatab toidu ja ravimite puuduse all. EL-i valitsusjuhtide tippkohtumise järelduse mustandis seisab, et EL soovib, et edaspidi algaks töö püsiva rahu saavutamise nimel, mis põhineks kahe riigi lahendusel ehk Palestiina riigi loomisel.

EL-i valitsusjuhid kavatsevad hukka mõista ka Iisraeli otsuse lubada 3500 maja ehitust iisraellaste jaoks Läänekaldal, on kirjas tippkohtumise järelduste mustandis.