Saatejuht Mirko Ojakivi küsis Kõvelt, kuidas ta käituks, kui justiitsminister Kalle Laanet talle helistaks ja küsiks, mis otsuse teeb riigikohus, kui jutt käib presidendi ja valitsuse vahelisest vaidlusest.

"Eks ma ütleks talle niimoodi, et hea Kalle, oota otsus ära, küll sa loed," vastas Kõve.

Ojakivi küsis juurde, milline oleks reaktsioon siis, kui Laanet Kõvet kuidagi abistada tahaks. "No ütleme niimoodi, et saame ise hakkama," ütles ta vastu.

Riigikohus samas ei allu justiitsministrile, olles põhiseaduslik institutsioon, täpsustas saatejuht, aga küsis uuesti, kas justiitsminister võib helistada maa- või ringkonnakohtu esimehele.

"Helistada ta ikka võib. Küsimus on selles, kuidas seda kohut juhitakse. Justiitsministrile on seadusega antud järelevalve pädevus kohtu esimeeste tegevuse suhtes, aga mitte õiguse mõistmise suhtes. Minule teadaolevalt ei ole Eesti vabariigis justiitsministrid õiguse mõistmisse sekkunud ega kohtunikel mingisuguseid lahendeid teha käskinud," sõnas Kõve.

"Selle kõnega peab olema ettevaatlik. Minu meelest justiitsministril on õigus huvi tunda, kuidas prokuratuuril mingite asjade uurimine edeneb, kaugel nad on, kaua see veel kestab, kas on neile mingit ressurssi vaja ja millest see sõltub. Samas on see joon juhiste andmisega. Mida minister minu hinnangul ei tohiks anda, on öelda, et mida te peate seal tegema, kuidas tegema. See oleks juba sekkumine prokuratuuri ja prokuröri sõltumatusesse," rääkis Kõve.

Kõve nentis, et Laaneti ja Parmase vahelise skandaali tõttu on Eesti õigussüsteemile kahju tekkinud. "Õhku on jäänud küsimus, kas prokuratuur on ikka piisavalt sõltumatu," sõnas Kõve.

"See segadus iseenesest ja väide peaprokuröri tagandamise soovi kohta, ilma et oleks selgelt aru saada, mille pärast, siis loomulikult võib see kahjustada meie õigussüsteemi usaldusväärsust," lisas ta.

Samas rõhutas ta, et tema proovib selles olukorras näha head. "Hea on see, et see küsimus on avalikkuse ette tulnud, mis on justiitsministri pädevus prokuratuuri suhtes. Mida ta võib seal teha või mida mitte. Nüüd me arutame selle üle. Ma loodan, et see arutatakse läbi ja vajadusel ka täpsustatakse seadust ja edaspidi ei ole selliseid vaidlusi meil," lausus Kõve.

"Prokurörid peavad saama iseseisvalt otsustada, kas mingi kriminaalasi kellegi suhtes alustatakse ja see lõpetatakse. See peab olema vaba otsustus prokuratuuri sees, mitte väljastpoolt poliitikute suunatud. See on kõige punasem joon, mida me ei tohiks mingil juhul ületada. Ja kuna prokuratuur on sõltumatuna määratud menetlema neid ja riiki ka kohtus esindama, siis igasugune juhiste andmine on piiri peal mängimine," lausus Kõve.

Villu Kõve hinnangul oleks mõistlik asjaolude väljaselgitamiseks algatada riigikogus uurimiskomisjon. "Meil ei ole Eestis paremat mehhanismi seaduse tasandil, kui kerkib väga kõrgel tasemel mingisugune vaidlus pädevusjaotuse üle. Täna on selleks ainuke mehhanism riigikogu moodustatud uurimiskomisjon, kes saaks kuulata inimesi üle, kus oleks erinevate jõudude esindajad, kes saab mingisuguseid järeldusi teha," sõnas Kõve.

"Muidugi võib alati öelda, et ka see on kallutatud. Kõige kohta võib öelda, et see on kallutatud, aga see on loodetavasti kõige vähem kallutatud, kui ta luuakse kvaliteetsetel alustel," lisas ta.

Kõve arutles, et kui mõlemad pooled leiavad, et nad midagi valesti teinud ei ole, siis tekib küsimus, kas keegi võiks või peaks nii-öelda kodurahu huvides ametist lahkuma, aga sellest tuleb pooltel endil kokkuleppele jõuda.