Kohtus toimus vaidlus on selle üle, kas PPA tunnistas Sõõrumaa relvaload põhjendatult kehtetuks. Seaduse järgi tuleb relvaluba kehtetuks tunnistada juhul, kui loaomaniku eluviis või käitumine ohustab teiste inimeste turvalisust ning inimene ei sobi seetõttu relva omama.

PPA tugines oma otsuses eelkõige sellele, et Sõõrumaa on järjepidevalt rikkunud liiklusreegleid, ületades lubatud sõidukiirust ja juhtides autot ajal, mil tema juhtimisõigus oli karistuseks varasemate rikkumist eest peatatud.

Kohus leidis, et süstemaatilised liiklusrikkumised võivad tõepoolest viidata sellele, et inimene ei pruugi ka relvaomanikuna ohutusreegleid järgida. Siiski leidis kohus, et PPA tegi kaebajast lähtuva ohu hindamisel ka olulisi vigu.

Kohtu hinnangul kajastas PPA kajastas otsuses valesti 13. oktoobri 2022 juhtumit, mil Sõõrumaal tekkis konflikt teda filminud ajakirjanikuga. PPA leidis ekslikult, et Sõõrumaa on süstemaatiliselt ka relvaseaduse nõudeid rikkunud. Kohus märkis, et PPA jättis arvestamata Sõõrumaad positiivselt iseloomustavad asjaolud, mis võivad ohuhinnangut muuta: muu hulgas selle, et Sõõrumaa on olnud relvaomanik juba 40 aastat, korraldanud relvakoolitusi ja treeningprogramme.

Kohus märkis, et PPA tugines otsuses ka sellele, et Sõõrumaa on avaliku elu tegelane, kellele riigil on kõrgemad ootused kui teistele inimestele, kuna avaliku elu tegelased on teistele eeskujuks. Selline seisukoht ei põhine seadusel, leidis kohus. Halduskohus märkis, et riik ei või relvaloa menetluses inimesest lähtuva ohu hindamisel kohelda inimesi erinevalt sõltuvalt sellest, kas tegu on avaliku elu tegelasega või mitte.

Kokkuvõttes leidis kohus, et kui PPA oleks Sõõrumaaga seotud asjaolusid õigesti hinnanud, oleks lõppjäreldus võinud olla teistsugune: PPA oleks võinud otsustada relvaloa Sõõrumaale alles jätta või selle kehtivuse üksnes mõneks ajaks peatada, et jälgida, kas Sõõrumaa suudab edaspidi teisi ohustavat käitumist vältida. Seetõttu rahuldas kohus Sõõrumaa kaebuse ja tühistas PPA otsuse.

Kohus mõistis PPA-lt kaebaja menetluskulude katteks välja 3105 eurot ja 63 senti. Ülejäänud osas jäid menetluskulud kaebaja enda kanda.

 Otsuse võib vaidlustada hiljemalt 15. aprillil.