Hinnatõus on Saksamaal nagu mitmel pool mujalgi viimastel aastatel palgatõusust ees käinud ja Berliinis Pankowi turul müüjad ütlevad, et seda on tunda.

"Üldiselt on inimestel hindadega raskusi. Seda märkab tõesti ja hinnad ongi näiteks supermarketites tõusnud kohati kuni 100 protsenti. Juur- ja puuviljadega pole hullu, kasvuhoonekaupade hindadele on mõned sendid otsa tulnud energiahinna tõusu tõttu," rääkis Michel.

"Lõpuks kanduvad kõik kulud lõpptarbijani. Paljud ütlevad, et nad ei saa endale enam kõike lubada ja et kuu lõpus on raha otsas," ütles Anja.

Capuccino maksab seal turul 3.30 eurot ja kohvimüüja ütleb, et püüab hinda mitte tõsta. Kõik turul räägivad aga sellest, et hinnatõusude taga on eelkõige energiahinnad.

Vene energiakraanide kinnikeeramine ja energiahinna tõus on palju energiat vajava tööstusega Saksa majandusel mõneks ajaks jalad alt löönud.

"Saksamaa peab muutma oma sõltuvust energiast, eelkõige fossiilkütustest. See on Saksa majanduse Achilleuse kand ehk nõrkus. Tööstus peab muutuma energiatõhusamaks, peab toetuma rohkem rohelisele taastuvenergiale ja see nõuab muutust. Parim näide on autotööstus, mis ei ole siiani suutnud minna sisepõlemismootoritelt üle elektrile ja see on hea näide Saksa majanduse praegustest probleemidest," selgitas DIW-i president Marcel Fratzscher.

Lisaks vajab Saksamaa Fratzscheri sõnul uue hoo saamiseks üldiselt investeeringuid taristusse.

Turundus- ja kommunikatsiooniettevõtet Familie Redlich juhtiv Andre Redlich ütles, et Saksa majandus vajab kiireid samme digitaliseerumisel.

"Saksa majandusel ei ole digitaliseerumisega ja kõikide nende teemadega viimastel aastatel läinud nii hästi kui võib-olla peaks. Koroonaaeg ja kodukontorid edendasid seda, aga tuleb rajada ka taristu. Praegu jääb Saksamaa teistest Euroopa riikidest maha," ütles Redlich.

Üldine ebakindlus ja usalduse nappus on meeleolu, mida Saksamaa püüab praegu ületada.

"Saksamaa on väga pessimistlik, ettevõtted ja tarbijad suhtuvad väga pessimistlikult oma tulevikku ja nad ei peaks tegelikult nii suhtuma," tõdes Fratzscer.

Rahulolematus ja streigid jäävad analüütikute sõnul praeguses majandusseisus sagedasteks veel aastateks.