Eestis kehtib astmeline tulumaksusüsteem. Kuigi tulumaksumäär on kõigile sama, seisneb astmelisus selles, et erineva suurusega sissetulekutele rakendatakse erinev maksuvaba tulu suurus (maksu- ja tolliamet 2024).

Valitsust juhtiv Reformierakond kavatseb aga süsteemi muuta selliseks, et kõigile kehtib maksuvaba tulu 700 eurot kuus ja tulumaksu makstakse ülejäänud tulu pealt proportsionaalselt ehk protsentuaalselt võrdselt (Reformierakond 2023).

Siiski on raske näha selle muutuse eeliseid ning pigem paistab, et sellega kaasnevad mitmes aspektis negatiivsed tagajärjed, mis justkui kinnitavad astmelise tulumaksusüsteemi vajalikkust.

Esiteks oleks astmelise tulumaksu säilitamine riigile eelarvepoliitika seisukohast mõistlik. Rahandusministeerium (2023a) arvutas valimiste eel erinevate erakondade valimislubaduste võimaliku maksumuse. Tuli välja, et Reformierakonna peamine lubadus, nn maksuküüru kaotamine, läheks riigile saamata maksutulu arvelt maksma umbes 470 miljonit eurot.

Arvestades, et riigieelarve jääb juba niigi umbes 1,7 miljardi euroga miinusesse (rahandusministeerium 2023b), ei saa riik endale praegu lubada kallite valimislubaduste täitmist.

Selleks, et eelarvesse tekkinud auku täita, otsustas valitsus olukorra lahendamiseks või vähemalt leevendamiseks mõnda olemasolevat maksu tõsta (kaasa arvatud tulumaksumäära), kehtestada uued maksud (näiteks automaks) ning üks 400 miljoni eurone tulurida eelarvest jäi üldse määratlemata: selgituseks lisati tulevikus kehtestatav maks (rahandusministeerium 2023b).

Reformierakonna fraktsiooni esimees Erkki Keldo väidab küll, et uued maksud ja maksutõusud peavad tulema vaatamata sellele, kas tulumaksureform viiakse ellu või mitte (Keldo 2024), kuid siseminister Lauri Läänemets mainib, et maksuküüru kaotamise tõttu need maksumuudatused planeeritigi (Kuusk 2024).

Sellised ebakõlad koalitsioonis eelarve koostamisel panevad kahtlema, kas säärane suur muudatus on ikka piisavalt läbi mõeldud ja arutatud. Seega oleks riigi rahandus- ja eelarvepoliitilisest seisukohast loogiline, et praegu ei tohiks maksuküüru kaotamise valimislubadust täitma hakata.

Teiseks aitab astmeline tulumaks ka sotsiaalsest seisukohast, vähendades ühiskonnas varalist ebavõrdsust ning andes riigile võimaluse jagada ressursse ümber nii, et tagada kõikidele ühiskonnaliikmetele, eriti madalama sissetulekuga inimestele, korralik elukvaliteet ja ligipääs vajalikele teenustele.

Erkki Keldo (2024) toob välja, et see pärsib inimeste edasipüüdlikust ning muudatusega soodustatakse rohkem töötamist ja säästmist, kuid unustab mainida, et rohkem saavad koguda ja edasi pürgida just need, kelle palk on juba kõrgem Eesti mediaanpalgast (1500 eurot (ERR 2023)).

Suuremas osas Euroopa riikides, sealhulgas kõrge elatustasemega riikides (näiteks Soome, Rootsi, Taani) on juba praegu käibel astmeline tulumaks, kus kõrgeim maksumäär on oluliselt kõrgem kui Eestis kehtiv 20 protsenti (OECD 2024). Maailmapanga andmetel (2024) on nendes riikides ka madalam Gini koefitsient, mis tähendab, et nendes riikides on vähem ebavõrdsust.

Lisaks tuleb ebavõrdsuse juures arvestada ka seda, kes maksuküüru kaotamise plaanist enim võidavad. Kui arvutada, kui palju raha jääb inimestele rohkem/vähem kätte, selgub, et enim (50+ eurot kuus) võidavad need, kelle sissetulek jääb vahemikku 1600-5400 eurot (Seppel 2023).

Sama arvutus näitab ka, et madalama sissetulekuga inimeste jaoks on uus maksumuudatus peaaegu kasutu. Seega võidavad maksumuudatusest enim suurema sissetulekuga inimesed, suurendades veelgi ebavõrdsust, mistõttu peaks Eesti vaatama just astmeliste maksusüsteemide poole, mis on kehtestatud mujal Euroopas.

Kolmandaks tuleb vaadelda astmelise tulumaksu kaotamise mõju Eesti üldisele poliitilisele kultuurile. Reformierakonna 2023. aasta riigikogu valimiste programm mainib erinevate toetuste (nt pension) ja investeeringute (nt julgeolek) tõstmist ning muidugi maksuküüru kaotamist. Samas ei kajastu seal kordagi mingisugused maksutõusud või uued maksud, mis paratamatult sellise poliitikaga peavad kaasnema, kuivõrd kõik antud lubadused on võimalikud kulud, mis vajavad ka tulusid enda katteks.

Kui vaadata seda programmi, jääb paratamatult mulje, et tegu on tugevalt populistliku kampaaniaga, mis lubab kõigile raha juurde, aga ei maini, kust see raha tuleb. Selline strateegia paistis ka töötavat, arvestades, et Reformierakond võitis valimised ning sai ka lubadusi hakata ellu viima.

Siiski, nagu varem mainitud, kaasnesid sellega maksumuudatused, mis on oluliselt nende populaarsust vähendanud (Norstat 2024). Poliitilisele kultuurile üldiseltki ei tule kasuks, kui valimistulemusi saab mõjutada populistlike meetoditega, kuivõrd inimesed peaksid teadma, kellele ja mille eest nad oma mandaadi ikkagi annavad (Moffitt 2015, 190).

Seega ei tohiks maksuküüru kaotamist hetkel ellu viia, kuna inimestel, kes selleks mandaadi andsid, ei olnud täit infot sellega kaasnevatest muudatustest. Seetõttu saab seda pidada populistlikuks lubaduseks, mis hävitab meie poliitilist kultuuri.

Kusjuures koalitsioon ei paista isegi ühel meelel olevat selles osas, miks selline maksumuudatus tehti või kuidas teised maksud sellega seostuvad (vt Kuusk 2024; Keldo 2024). See kõik aga jätab valitsuse tegevusest hetkel küllaltki ebakompetentse mulje, mis ei ole samuti just hea märk Eesti poliitilise kultuuri arengust.

Tõden, et praegune tulumaksusüsteem on üsna keeruline ning vajab ehk tõesti tulevikus reformimist (näiteks lihtsamaks astmelise tulumaksu süsteemiks). Arvestades siiski kõiki ülalmainitud asjaolusid, peaks olema ilmselge, et hetkel kavandatav muudatus Eesti tulumaksusüsteemis toob endaga rohkem kahju kui kasu. Sellel on negatiivne mõju nii majanduslikust, sotsiaalsest kui ka poliitilisest küljest.

Säärane süsteem ei saa seega olla Eesti inimeste jaoks aktsepteeritav. Püüdleme ju Põhjamaade standardite poole, kuid liigume hetkel hoopis vastupidises suunas. Jätkem praeguseks parem küür maksusüsteemi ning hoidkem riigina selg sirge.

Kommentaar valmis Tartu Ülikooli riigiteaduste eriala aine "Eesti keele suuline ja kirjalik väljendusõpetus" argumenteeriva teksti kirjutamise ülesande raames. Juhendasid Nele Karolin Teiva ja Ilona Tragel.

Kasutatud allikad

• ERR (2023). Keskmine brutopalk oli kolmandas kvartalis 1812 eurot. 24. november.
• Keldo, Erkki (2024). Erkki Keldo: Reformierakonna juhitav valitsus astmelist tulumaksu ei taasta. ERR, 8. veebruar.
• Kuusk, Andres (2024). Läänemets: praegune koalitsioon valmistab sisuliselt ette astmelise tulumaksu tulekut. ERR, 7. veebruar.
• Moffitt, B. (2015). How to Perform Crisis: A Model for Understanding the Key Role of Crisis in Contemporary Populism. Government and Opposition, 50(2), 189-217.
• Maksu- ja tolliamet (2024). Maksuvaba tulu arvestamine. Vaadatud 28.02.2024.
• Norstat (2024). Erakondade reitingud. Vaadatud 28.02.2024.
• OECD (2024). Top statutory personal income tax rates. Vaadatud 28.02.2024.
• Rahandusministeerium (2023a). Erakondade valimisprogrammide analüüsid. Vaadatud 28.02.2024.
• Rahandusministeerium (2023b). 2024 Riigieelarve.
• Reformierakond (2023). Reformierakonna valimisprogramm 2023 Kindlates kätes Eesti!
• Seppel, Aarne (2023). Vaata, kui palju sina tulumaksureformiga võidad. Postimees, 9. aprill.
• World Bank (2024). Gini index – Denmark, Estonia, Sweden, Finland. Külastatud 28.02.2024.