Brutokuupalk oli tänavu kolmandas kvartalis 10,4 protsenti kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Mediaanpalk oli 11,2 protsenti suurem võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga.

Samas teises kvartalis oli Eesti keskmine brutokuupalk statistikaameti andmeil 1873 eurot ehk 12,4 protsenti kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal ning mediaanpalk oli teises kvartalis 1524 eurot.

Statistikaameti analüütik Liina Kuusik selgitas, et tegevusalade lõikes oli keskmine brutokuupalk kolmandas kvartalis kõrgeim info ja side (3222 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (2813 eurot) ning energeetika (2376 eurot) tegevusaladel.

Madalaim keskmine palk oli aga majutuse ja toitlustuse (1197 eurot), muude teenindavate tegevuste (1202 eurot) ja kinnisvaraalase tegevuse (1265 eurot) aladel. Enim kasvas keskmine brutokuupalk hariduse (18,2 protsenti) ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (14,9 protsenti) tegevusaladel.

Kõrgeim brutokuupalk oli Harju (2040 eurot) ja Tartu maakonnas (1790 eurot), madalaim aga Valga (1336 eurot) ja Saare maakonnas (1393 eurot). Kõige rohkem tõusid palgad võrreldes aastataguse ajaga Ida-Viru (11,8 protsenti) ja Valga maakonnas (11,5 protsenti). Võrreldes eelmise aastaga jäi palgatõus kõige tagasihoidlikumaks Rapla (8,6 protsenti) ja Lääne maakonnas (8,6 protsenti).

Mediaanpalk kasvas kiiremini kui keskmine

Mediaanpalk ehk palganäitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju inimesi, oli 2023. aasta kolmandas kvartalis 1500 eurot. Kõrgeim mediaanpalk oli info ja side (2728 eurot) ning finants- ja kindlustustegevuse (2353 eurot) tegevusaladel. Madalaim mediaanpalk oli kinnisvaraalase (893 eurot) ja muude teenindavate tegevuste (962 eurot) tegevusaladel.

Alates 2023. aasta esimesest kvartalist kasutab statistikaamet keskmise palga avaldamiseks maksu- ja tolliameti töötamise registri ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmeid. Kaasatud on nii töölepingu, avaliku teenistuse seaduse kui ka teenistuslepingu alusel töötavad inimesed.