Euroopa riigid loobuvad Vene gaasist ja pöörasid seetõttu taas pilgu tuumaenergia poole. Samas ligi 30 protsenti Euroopa tuumajaamades kasutatavast tuumakütusest pärineb Venemaalt. Seetõttu võib tekkida oht, et EL võib vahetada ühe sõltuvuse teise vastu. 

De Croo ütles, et Belgia on oma suhtumises tuumaenergiasse teinud kannapöörde, kuna EL tahab vähendada Euroopas heitkoguseid. De Croo ütles aga, et EL peab vabanema Vene tuumakütusest, vahendas Financial Times.

"Tuumaenergia tarneahelate muutmine on keeruline, kuid me peame seda tegema nii kiiresti kui võimalik. Me peame Venemaa tuumakütusest lahti saama, kuid tuleb veenduda, et suudate endiselt toota heitmete vaba elektrit," rääkis De Croo. 

Belgia otsustas juba detsembris, et pikendab kahe tuumareaktori eluiga. Varem plaanis Belgia need sulgeda 2025. aastal, nüüd töötavad need vähemalt 2035. aastani. De Croo ise leiab, et nende eluiga tuleks pikendada veel 20 aasta võrra. 

Tuumaenergia propageerimine oli Brüsselis pikka aega tabu, kuid eelmisel neljapäeval toimus Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) tippkohtumine. Mitmed riigid väljendasid siis toetust tuumaenergiale ning möödas on ajad, mil tooni andis Berliini tuumavastane hoiak. 

EL-i kõrge ametnik ütles, et tippkohtumine peegeldas toimuvat nihet suhtumises tuumaenergiasse. Ka IAEA peadirektor Rafael Grossi propageerib tuumaenergiat kui puhast ja usaldusväärset energiaallikat. Siiski jääb Grossi Venemaa tuumakütusest vabanemise osas ettevaatlikuks. 

Samuti on Austria, Saksamaa ja Luksemburg vastu sellele, et EL-i raha suunataks tuumaenergia arendamisele. Need riigid kardavad, et see viiks raha minema taastuvenergia projektidest. Luksemburgi uus valitsus andis siiski hiljuti märku, et võib oma seisukohta muuta.