See samm lahendab kahe riigi vahelise suure vaidluse, mis on edasi lükanud otsuseid Euroopa Liidu energiapoliitikas, sealhulgas kriisis, mis järgnes Venemaa täiemahulisele sissetungile Ukrainasse, kommenteeris väljaanne Financial Times (FT) anonüümseid Saksa ja Prantsuse ametnikke vahendades.

"Sakslased ütlevad meile: me oleme tuumaenergia küsimuses väga pragmaatilised," ütles läbirääkimistel osalenud Prantsuse kõrgem diplomaat. See tähendas, et kõik tuumaenergiavastased eelarvamused, mis EL-i õigusaktides siiani alles on, eemaldatakse, lisas leht.

"See on murranguline poliitiline nihe," ütles Saksa ametnik FT-le.

Berliini seisukoha muutumine tuumaenergia küsimuses on osa hiljuti ametisse astunud konservatiivse kantsleri Friedrich Merzi püüdlustest taaselustada Prantsuse-Saksa koostöö, mis on eeltingimuseks EL-i tasandil tehtavate oluliste otsuste langetamiseks, mis endise kantsleri Olaf Scholzi ajal takerdusid.

"Kui Prantsusmaa ja Saksamaa on ühel meelel, on Euroopal palju lihtsam edasi liikuda," ütles Lars-Hendrik Röller, Berliinis tegutseva ärikooli ESMT professor, kes oli endise kantsleri Angela Merkeli peamine majandusnõunik. "Kuigi mitu väljakutset on endiselt lahendamata, usun, et see küsimus lahendatakse," lisas ta.

Merz, kes võitis veebruaris valimised, on kritiseerinud oma riigi otsust loobuda tuumaenergiast 2011. aastal tema parteikaaslase Merkeli võimu ajal, mis tema sõnul jättis Saksamaa ilma odavast ja usaldusväärsest elektrist.

Merz kritiseeris ka oma eelkäijat Scholzi Saksamaa viimase kolme tuumaelektrijaama sulgemise eest, isegi kui riik maadles samal ajal kõrgete energiahindadega. Kuigi ta ei plaani taasavada hiljuti suletud tuumaelektrijaamu, on ta lubanud investeerida uutesse tehnoloogiatesse, sealhulgas väikestesse moodulreaktoritesse ja tuumasünteesi, mis erinevalt lõhustumisest ei tekita pikaealisi tuumajäätmeid.

Uus Prantsuse-Saksa energiakokkulepe tugineb tuumaenergia suhtes tekkinud entusiasmile pärast seda, kui gaasihinnad saavutasid rekordiliselt kõrge taseme seoses Venemaa algatatud sõjaga Ukrainas, kommenteeris FT.

See jätab Austria ainsaks Euroopa Liidu liikmesmaaks, mis on rangelt tuumaenergia vastu. Ülejäänud riigid, sealhulgas Holland ja Belgia, on taas pühendunud aatomienergiale, olles varem lubanud oma tuumareaktorid sulgeda.

Reedel Euroopa Komisjonile saadetud kirjas, mida Financial Times nägi, ütlesid 12 tuumareaktoreid omava liikmesriigi ministrid, et on hädavajalik, et EL tunnustaks tuuma- ja taastuvate energiaallikate teineteist täiendavat olemust.

Nad kutsusid üles ajakohastama bloki senist tuumaenergiasektori uuringut, et sillutada teed valitsustele tuumaprojektidele riigiabi andmiseks ning saata ettevõtetele ja investoritele selge signaal aatomienergia eelistest.

Saksamaa, mis kattis eelmisel aastal enam kui 60 protsenti oma elektritarbimisest taastuvenergiaga, oli pikka aega vastu Pariisi püüdlusele nimetada aatomienergia roheliseks energiaks. Prantsusmaa saab umbes 70 protsenti oma elektrist aatomienergiast.

Berliini mure tulenes osaliselt murest, et Prantsuse tööstus saavutab oma 56 reaktorist koosneva jaamade võrgustikuga konkurentsieelise, samas kui Saksamaa tööstus maadleb endiselt kõrgete gaasihindade mõjuga pärast odava Vene kütuse tarnete lõpetamist.

See on olnud ka ideoloogiline küsimus Saksamaal, kus tuumaenergiavastane Roheliste partei kuulus Scholzi valitsusse.

Patiseis tõi kaasa pikad vaidlused sõnade "madala süsinikuheitega" – mida peetakse tuumaenergia sünonüümiks – lisamise üle ELi õigusaktidesse, eriti nendesse, mis käsitlevad taastuvenergiat ja vesiniku tootmist, mida Berliin peab Saksamaa tööstuse dekarboniseerimise seisukohalt kriitilise tähtsusega energiakandjaks.

"Energiaalase iseseisvuse tagamiseks, austades samal ajal riikide valikuid, nõuame Euroopa tasandil igasuguse diskrimineerimise lõpetamist vähese süsinikuheitega energiaallikate suhtes, olgu see siis tuuma- või taastuvenergia," ütles Prantsusmaa president Emmanuel Macron 7. mail, kui Merz tegi visiidi Pariisi.

Saksamaa uus seisukoht tähendaks seda, et tuumaenergiast toodetud vesinikku tuleks nüüd kohelda samaväärselt tuule- või päikeseenergiast toodetud vesinikuga, ütles Prantsuse ametnik.

Pööre toimub ajal, mil Merz otsib võimalusi, kuidas Saksamaa saaks liituda Prantsusmaa tuumakilbiga, et kasutada seda heidutusmeetmena Venemaa võimaliku tulevase agressiooni vastu. "Oleme nüüd lõpuks valmis Prantsusmaaga läbirääkimisi pidama Euroopa tuumaheidutuse osas. Parem hilja kui mitte kunagi," ütles Saksa ametnik.

"See on teretulnud lähenemine, mis teeb energiateema EL-is lihtsamaks," ütles Guntram Wolff, mõttekoja Bruegel vanemteadur. "Poliitiliselt mõtleb Merz ka tuumavihmavarjule," lisas ta.