Rahastuse eraldamine toimub ajal, kui EL-i juhid ja liikmesriigid püüavad piirata korrapäratut sisserännet vähem kui kolm kuud enne Euroopa Parlamendi valimisi.

Eelmisel aastal sõlmitud kokkuleppe alusel lubas Brüssel anda Tuneesiale 105 miljonit eurot, millest suurem osa pole veel Põhja-Aafrika riigi valitsuseni jõudnud, ütlesid Financial Timesile asjaga kursis olevad isikud.

Kuid Financial Timesi ajakirjanike nähtud andmed näitavad, et kokku saab Tuneesia järgmise kolme aasta jooksul EL-ilt lausa 278 miljonit eurot abi, millest kaks kolmandikku läheb piirijulgeoleku tõhustamiseks. Ülejäänud vahendid suunatakse migrantide tagasisaatmiseks kodumaale, inimsmugeldamise vastu võitlemiseks ning põgenike kaitsmiseks.

EL-i rahastatud programmid hõlmavad Tuneesia rannavalve väljaõppekeskuse rajamist koostöös Saksa föderaalse politseiga ning radarite ja paatide soetamist rahvuskaardile, ütlesid asjaga kursis olevad isikud.

Tuneesia julgeolekujõud tabasid eelmisel aastal 81 000 inimest, kes püüdsid jõuda Euroopasse Vahemere kaudu. Antud näitaja on rohkem kui kaks korda suurem kui eelmisel aastal, ütles Tuneesia Majandus- ja Sotsiaalõiguste Foorum (FTDES).

Nii Euroopa diplomaatide kui rahvusvaheliste organisatsioonide sõnul on Tuneesia julgeolekujõud seotud migrantide ebaseadusliku kinnipidamise ning väljasaatmisega.

FTDES-i sõnul hakkasid Tuneesia võimud eelmisel augustil saatma vahistatud migrandid Alžeeria ja eriti Liibüa piirile. Liibüas aga satuvad migrandid sageli kinnipidamiskeskustesse või vanglatesse.

Lisaks teatas ÜRO eelmisel aastal, et EL-ilt rahastuse saanud Liibüa julgeolekujõud võivad olla seotud inimsusvastaste kuritegude toimepanemisega, mille seas on migrantide ja asüülitaotlejate vahistamine, orjastamine ning piinamine. Ametnike sõnul saadeti eelmisel aastal vähemalt 7000 inimest Tuneesiast Liibüasse.

EL-i reeglid keelavad ühendusel rahastada meetmeid, mis võivad põhjustada inimõiguste rikkumist partnerriikides. Euroopa Ombudsman uuribki, kuidas EL kavatseb tagada, et selle vahendeid Tuneesias ei kasutata inimõiguste rikkumiste toimepanekuks.

Siiski ei julge EL ja selle liikmesriigid avaldada Tuneesiale survet, kartes rändevoogude intensiivistumist. Ka üks anonüümseks jääda soovinud Itaalia ametnik ütles, et tuleb jätkata koostööd Tuneesia võimudega julgeolekuohtude ohjeldamiseks ja piirkonnas konkureerivate riikide mõju piiramiseks.

Tuneesia välisministeerium eitab aga, et inimõiguste rikkumised leiaks aset.

Märtsi jooksul sõlmis EL kokkulepped rändevoogude piiramiseks ka Mauritaania ja Egiptusega. Kui Mauritaania saab 210 miljonit eurot, millest 60 miljonit läheb rände piiramiseks, siis Egiptus saab lausa 7,4 miljardit eurot, millest 200 miljonit läheb rände ohjeldamiseks.

EL lubas eelmisel aastal Tuneesiale lisaks 150 miljonit eurot riigi üldiste eelarvekulude toetamiseks, need vahendid maksti välja sel kuul.