Nõukogu ja europarlamendi läbirääkijad leppisid esmaspäeval kokku uutes reeglites, mis kiirendavad ja suurendavad EL-ist väljasaatmisi, sealhulgas võimaldavad saata tagasilükatud varjupaigataotlejad blokist väljaspool asuvatesse nn tagasipöördumiskeskustesse.

Kokku lepitud tekst on osa Euroopa Liidu algatatud ulatuslikest reformidest, et suurendada kontrolli selle üle, kes ületab EL-i välispiire, ja toetada riike, mis võtavad vastu kõige rohkem välismaalt saabuvaid migrante. Esmaspäevane kokkulepe saabus vaid mõni päev enne 12. juunit, kui hakkavad kehtima teised rände- ja varjupaigareformi sätted.

Esmaspäevane kokkulepe aitab EL-il taastada kontrolli selle üle, kes saabub Euroopa Liitu, aga ka selle üle, kes peab Euroopa Liidust lahkuma, ütles Euroopa Komisjoni rändevolinik Magnus Brunner.

Ta osutas blokist lahkuvate varjupaigataotlejate määrale, mis EL-i statistikaameti Eurostat hiljutiste andmete kohaselt on umbes 27 protsenti. "Me peame andma inimestele tunde, et meil on kontroll toimuva üle," ütles ta.

Kokkulepitud teksti kohaselt lubatakse riikidel saata EL-i territooriumilt lahkuma kohustatud inimesi blokist väljapoole jäävatesse nn tagasipöördumiskeskustesse – võimalus, mida mitmed EL-i riigid juba kaaluvad, kuid kodanikuühiskonna rühmitused hoiatavad, et see võib avada ukse suuremale väärkohtlemisele ja inimõiguste rikkumistele.

Tekst sätestab ka rangemad reeglid julgeolekuohuks peetavate inimeste kohtlemiseks, kodude läbiotsimise võimalust, pikaajalisi kinnipidamisi, sisenemiskeelde ja karistusi neile, kes koostööd ei tee.

"Aastaid saatis Euroopa halvima võimaliku sõnumi: isegi kui teil poleks õigust Euroopas viibida, oli suur tõenäosus, et midagi ei juhtu. See ajastu on lõppemas. Kui teil pole õigust Euroopas viibida, peate lahkuma," kommenteeris kokkulepet Prantsusmaalt valitud europarlamendi liige François-Xavier Bellamy, kes esindas läbirääkimistel paremtsentristlikku Euroopa Rahvaparteid (EPP).

Parlament alustas läbirääkimisi seisukohaga, mida toetasid Euroopa Rahvapartei, parempoolsed Euroopa Konservatiivid ja Reformistid (ECR) ning äärmusparempoolsed Euroopa Patrioodid (PfE) ja Suveräänsete Rahvaste Euroopa (ESN) fraktsioonid, hoolimata liberaalsete ja vasakpoolsete fraktsioonide vastuseisust.

Esmaspäevane kokkulepe toob kaasa ksenofoobset ideoloogiat teeniva juriidilise arsenali, ütles roheliste läbirääkija Mélissa Camara oma kommentaaris. Prantsuslasest parlamendiliige kritiseeris teksti selle eest, et see lubab keskuste asutamist väljaspool Euroopa Liitu, alaealiste kinnipidamist ja tema sõnul USA immigratsiooni- ja tolliameti (ICE) tavadest inspireeritud kodukülastusi.

Läbirääkimised kukkusid eelmisel kuul läbi lahkarvamuste tõttu uute meetmete rakendamise aja osas. Esmaspäevase kokkuleppe kohaselt jõustuvad teksti mõned osad alles aasta pärast, kuid mõned sätted, sealhulgas meetmed, mis võimaldavad riikidel luua tagasisaatmiskeskusi, hakkavad kehtima kohe – see on oluline punkt riikidele, kes sõlmivad lepinguid nende loomiseks, sealhulgas Hollandile ja Saksamaale.

Marta Welander, Rahvusvahelise Pagulaskomitee EL-i piirkonna direktor, ütles, et plaanid tähistavad murettekitavat uut peatükki EL-i lähenemisviisis varjupaigale ja rändele.

"See kokkulepe annab valitsustele palju laiemad volitused inimeste kinnipidamiseks ja väljasaatmiseks. See näib normaliseerivat immigratsioonireide, laiendavat kinnipidamist vanglalaadsetes asutustes väljaspool EL-i territooriumi, mis on sisuliselt legaalsed mustad augud, ning suurendavat ohtu, et inimesed saadetakse välja riikidesse, kus neid võidakse taga kiusata, piinata või millegi veel hullemaga silmitsi seista," ütles ta.

Nii nõukogu kui ka parlament peavad kokkulepitud teksti veel oma täiskogul heaks kiitma, kuid tavaliselt on see siiski kõigest formaalsus.