Rein Sikk: saunas saab tuuleparki ehitada küll
Loodan, et mida aeg edasi, seda rohkem on arendajatel kavas silmast silma kohtumisi kogukonnaga kas külakõrtsis, lõkketule ääres või külasaunas, arutleb Rein Sikk Vikerraadio päevakommentaaris.
Kui keegi ütleb, et käis saunas tuuleparki rajamas, siis tundub ta olevat pisut koputada saanud. Aga tegelikult on saunas tuulikutest tuulepargi rajamine täitsa võimalik. Peaasi, et leidub asjalik ja avali olekuga arendaja. Ja huvitatud kuulajad.
Alustame sellest, et areng ja arendamine on tegelikult ju igati toredad ja positiivsed sõnad. Paraku on maal külarahva hulgas sõnal "arendaja" ikka mõru mekk man. Sest igatsugu arendajatega on halbu kogemusi hoopis enam kui kauneid mälestusi.
Ikka maanduvad maale kruusakarjääride arendajad ja päikeseparkide asutajad. Tehaste rajajad ja tuulikute püstitajad. Hakkavadki siis arendama vallamajaga dokumente vahetades. Aga viimane, kes arendusest kuuleb, on tihtipeale külainimene. Just see külamees, kelle aia tagant arendus algabki.
Viimaks see külamees ikkagi ka arendusest kuuleb. Üldjuhul siis, kui vallamajas toimub tähtis koosolek nimega KMH ehk siis keskkonnamõjude hindamine. Ja selle AA ehk avalik arutelu. Inimesed tahaksid säärasel koosolekul esmakordselt arendajaga kohtudes inimkeeles kuulda, et kes kuhu ja mida ehitab. Ja mis kasu maarahvas sellest ehitamisest saab?
Üldjuhul satub maamees aga säärasel koosolekul portsu otsa. Ta valatakse kogenud arendajate ja hindajate poolt üle kõikvõimalike juriidiliste ja tööstuslike terminitega. Nii et inimesel pea paks ja mõistus sassis. Ja kogenud arendajad vaatavad muudkui kella, näidates, et küll kulub, teie, tohmanitega, ikka palju aega.
Seepeale pahandab külarahvas ja valab arendajad üle kõikvõimalike kiuslike ja ka asjasse mitte puutuvate küsimuste ning kommentaaridega. Peaasi on soov neile paganama rikkuritele ära panna. Seda olen kogenud ajakirjanikuna kümnetel arenduskoosolekutel osaledes. Ning tõdenud, et tavalistelt säärastest kohtumisest suurt armastust ega kasu ei sünni. Vaenu ja kohtuskäimist aga küll.
Sel taustal jäi minul kui Kadrina saunanduse ühel edendajal suu ammuli, kui üks tuulikute püstitaja, nimeks Sunly, teatas soovist tulla külasauna tuulikujuttu rääkima. Ja tuligi, maakaardid pihus. Vastas kiirelt küsimustele, et kuhu tuleb ja mis tuleb ja mida külarahvas sest kasu saab.
Asist arutelu, aga ka nii teravaid kui ka sõbralikke küsimusi mahtus mitme saunatunni sekka. Kõlama jäi tuulikuehitaja Sunly sõnum, et me tahame küll teie kandis tuulemajandust arendada, kuid oleme nõus ka oma kasu teiega jagama. Viimase tõiga kinnitusena on mõnedki külamehed juba tuulikufirma virtuaalaktsiate omanikud.
Külarahvas peab oma soovides kindel olema, vajadusel ka nõudlik. Nimelt olen kursis ühe tuulikuarendusega, kus alul taheti maaomanikult maa poolmuidu kätte saada. Siis selgus omaniku küsimuste peale, et ollakse nõus ka rentimisega pooleks sajandiks ning pealegi veel maaomanikule väga soodsatel tingimustel. Seega, julge küsida!
Aga-aga, üks teine maaomanik rääkis mulle, et küsiks küll arendajatelt ja hästi palju, kuid kui liiga palju küsid, lähevad äkki üle tee teise maaomaniku juurde. Oh häda.
Igatahes veel nädal peale Kadrina saunas tuulikupargi rajamist oli meestel juttu, et peaasi on suhelda. Ikka rääkida ja küsida, mitte puhkida ja pahaselt punnitada. Nii kahjuks ei saabunud meie tuulikudebatile sauna mitte ükski pahur ja veendunud tuulikuvastane tegelane, kuigi ootasime neidki.
Loodan, et mida aeg edasi, seda rohkem on arendajatel kavas silmast silma kohtumisi otse kogukonnaga, külarahvaga. Kas külakõrtsis, lõkketule ääres või külasaunas. Küll hakkavad seda harrastama aina enamad arendajad. Nad tahavad ju arendada ja edendada, mitte oma suhtlemispeetuse pärast arengust ilma jääda.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Kaupo Meiel