Avalikkust šokeerinud juhtum, kus koer leidis Suure-Lähtrus imiku surnukeha, kelle arvatav ema hiljem Marokos kinni peeti, tõi sõimu- ja süüdistustelaviini ka naise perele. "Pealtnägijas" räägivad nad esimest korda oma versiooni juhtunust.

Hiljuti šokeeris Eestit juhtum, kus koer leidis Suure-Lähtrus mõne tunni vanuse beebi laiba. Tänaseks on lapse hülgamises kahtlustatav ema tuvastatud ja välismaal, kuhu ta pages, kinni peetud. Lugu on niigi traagiline, aga selle tõttu hakati taga kiusama ka kogu tema peret, kes teadaolevalt milleski süüdi pole.

"Minu õde, ta on alati olnud selline empaatiline, sõbralik, hoolib teistest," ütles kahtlusaluse õde. "Kui ta mingisugusesse riiki tahtis reisida, siis ta mõtles, et sinna peab saama ja siis jälle leidis mingisuguse eurotoetuse projekti, milles osaleda ja ta ongi niimoodi, tegelikult reisinud terve maailma läbi," rääkis isa. "Ta on hulljulge. Ta lihtsalt teeb seda, mida teised ei tee," ütles ema.

Ühelt poolt on loomulik, et õde räägib õest ja vanemad oma tütrest head, aga teisalt ei mahu lähedastele pähe, kuidas seesama pereliige võis sooritada teo, mis on teinud temast praegu ilmselt Eesti kõige kurikuulsama kahtlusaluse.

"Nüüd selline asi välja tuli, minu jaoks vähemalt niisugune pauk, et ma ei usu seda," ütles ema.

Õde ei tea, kas imiku viis koer naabrite juurde nende maja juurest. "Ei tea seda, ma tahaks ise ka teada, esiteks, et kas see on üldse õe oma ja teiseks, mis toimus tol öösel või hommikul. Seda siis see uurimine näitab," ütles ta.

Kogu Eestit šokeerinud ja palju pealkirju põhjustanud juhtum on erakordselt delikaatne, emotsionaalne ja sisaldab veel palju lahtiseid otsi. Ehkki täisnimed ja muud detailid on väga lihtsasti leitavad, ei kasuta "Pealtnägija" siin loos nimesid ja jätame kahtlusaluse anonüümseks, sest lõpuks võib ka tema ise olla ohver.

Õde rääkis, et politsei ütles perele, et nad ei räägiks meediale midagi, sest muidu segab see uurimist. "Aga kuna nüüd on sellest juba tükk aega möödas ja meedia ise järjest imeb lugusid ja küsib ebapädevatelt allikatelt lisainfot, igasuguseid külajutte ja kuulujutte, siis me otsustasime, et räägime siis ära, kuidas see asi meil käib," sõnas õde.

Läänemaal mahetalu pidav abielupaar on koos kasvatanud kolme tütart ja kaht poega. Kui vanim tütar ja üks täiskasvanud poeg aitavad vanematel Suure-Lähtrus pereettevõtet pidada, siis teised lapsed on sünnikodust läinud. Kõige kaugemale viis saatus vanuselt kolmanda lapse, keskmise tütre.

"Tallinna Ülikoolist alates on tal olnud just araabia maade vastu huvi ja ta on seal olnud. Mulle tundub, et viimased viis aastat on ta sellega seotud olnud. Türgi ja araabia maad, aga samas mahtusid sinna sisse ka Euroopa Liidu riikide projektid. Ta on tegelikult ammu ju maininud, et elu siin Eestis, siin väikeses külakeses on liiga igav, tema tahab midagi suuremat," sõnas õde.

Pere ei rääkinud õega tema elust

30-aastane naine töötas mõnda aega vabatahtlikuna abiorganisatsioonis Aafrikas ja oli praktikal eurovolinik Kadri Simsoni juures, kuid avalike allikate põhjal figureeris viimastel aastatel kõige rohkem Dubais, kus tegi muuhulgas üksikuid töid modellina. Selle kõrvalt käis ta kõige pingelisemate talutööde ajal kodus abis, kuid pere sõnul ei uurinud nad kunagi väga täpselt, kas tal on näiteks välismaal poiss-sõber või millest ta õieti elatub.

"Kui me ausalt räägime, siis meil on selline pereettevõtmine ja meil ei ole kombeks teineteiselt küsida, kuidas sul läheb või me ei räägi armastusest, me ei räägi suhetest. Me räägime hästi palju tööst ja poliitikast ja me teeme huumorit," rääkis õde.

Viimast korda saabus peretütar koju käima enne jõule. Kõrgelt haritud ja laia silmaringiga naine külastas detsembris koos õega muuhulgas telesaate salvestust ja jaanuaris väisas ühe grupiga riigikogu. Nendel fotodel peaks naine olema kaheksandat kuud rase. Eestis resideerub ta vanemate juures Suure-Lähtrus, aga on seal teistest tihti eraldi.

"Ema-isa elavad selles elumajas ja õde viibis ka, kui ta Eestis oli, aga ka väga palju oli jaanuaris puhkemajas. Puhkemaja on tühi, seal keegi ei ela," rääkis õde.

Aga te elasite temaga koos ja te ei kahtlustanud, et ta võib last oodata? "Vabandage, ta on paljas ka olnud ja ta ei ole mitte midagi olnud rase. T-särgi väel, eks ole, kes see ütleb, et rase on. Seal ei olnud ju midagi näha," sõnas ema.

Televaataja kuulab ja seda on ikkagi nii raske uskuda, et elab teiega koos ja nüüd selle info põhjal oli justkui rase, aga teie keegi aru ei saa. "Te ju ise ka näete, kui palju siin on tegelikult ruumi, siin on kaks suurt maja, kahekorruselist. Ja kuna õde tegeles hästi palju arvutipõhiste tegemistega, siis ta on justkui omaette," sõnas õde.

Kui vaadata sündmuste täpset aegrida, siis läheb lugu veel müstilisemaks. Tragöödiale eelnenud õhtul – pühapäeval, 4. veebruaril – käivad pereliikmed järgemööda puhkemajas saunas. Viimasena jääb sinna toosama tütar.

Järgmisel hommikul, kella 11.30 paiku söövad õed koos paari palgatöötajaga tootmisüksuses eduka remondi lõpu puhul kooki. Selle järel tehakse ka fotojäädvustus ja sisuliselt samal ajal, kell 11.39, saab hädaabinumber kõne kilomeetri kaugusel elevalt naabrilt, kelle koer leidis surnud vastsündinu. Ehk millalgi pärast saunaõhtut ja enne pildi tegemist pidi naine ilmale tooma poisslapse.

"See kõik tundub nii ebareaalne, et ma ei oska isegi mõelda, kus ta oli sellel õhtul viienda öösel või varahommikul. Ma ei tea, kus ta ööbis, kas selles puhkemajas või teises majas, seda keegi täpsemalt ei mäleta, aga õhtust jäi ta siia puhkemajja. Hommikul oli ta krapsas, jalutas ringi, ajas kahte koera mööda küla taga. Väga ei ole üldse siin midagi nagu sellist… Ma ei oska öelda, see on lihtsalt nii müstiline olukord," õde.

"Sellel hommikul, kui ta käis meiega kooki söömas kella 11 paiku, see, mis sinna vahele jäi ongi kõige-kõige müstilisem, et mis siis vahepeal oli," sõnas isa.

Pere sõnul jooksis naabri mastif ühtelugu nende koeraga mängima ja nad näevad teda ka samal hommikul nende juures, aga kas ta korjas õõvastava leiu üles maja lähistelt või metsast, ei oska keegi oletada.

Politsei küsitles kahtlusalust 6. veebruaril

Politsei käivitas kohe, 5. veebruari keskpäeva paiku otsinguoperatsiooni, sest arvati, et kusagil võis viibida värskelt sünnitanud ja võibolla eluohus ema. Samal õhtul astuvad otsijad läbi ka hilisema kahtlusaluse vanemate juurest.

Isa ütles, et politsei tuli lihtsalt uurima, kas nad on midagi näinud. "Ja ma mõtlesin ka, et ei tea, kes see siis niimoodi teeb, et viskab lapse lumehange," ütles ema.

Saatejuhi küsimusele, kas majapidamises leidus ka mingisuguseid märke sellest, et laps on sündinud, vastas sugulane, et selles majas ei käinud mitu-mitu päeva mitte keegi. Et see on eraldiseisev maja. Esmaspäeval ei olnud siia kellelgi asja.

Hilisem kahtlusalune viibis politsei esimese külaskäigu ajal kümne kilomeetri kaugusel venna juures, aga kui pere temaga šokiuudist kodu lähistelt leitud beebist jagas, ei reetnud miski tema seotust.

"Jah, ta oli ka sama hämmingus nagu meie kõik. Kõik olid natukene nagu puuga pähe saanud, et kuidas see üldse võimalik on," rääkis õde.

Järgmisel päeval, 6. veebruaril jõuab juhtum ajakirjandusse. Otsinguala laieneb, kaasatakse vabatahtlikke, kammitakse metsi ja nurgataguseid ning räägitakse mitu korda võimalike tunnistajatega, teiste seas vestleb politsei teisipäeval, 6. veebruaril kodutalu õuel ka hilisema kahtlusalusega.

"Küsiti, kas te teate, kes on hiljuti rase olnud. On teil aimu, kes võiks olla. Selliseid küsimusi küsiti," ütles õde.

"Kusjuures pärast seda ma küsisin uurijalt, et te rääkisite selle inimesega ise neljakesi tol hetkel. Kas te siis ei saanud aru, et ta on sünnitatud? Vastas, et me rääkisime temaga juttu ja ühine otsus oli, et see inimene küll sünnitanud ei ole," ütles isa.

Teiste kohalike kõrval annab ka pereisa intervjuu TV3 uudistes. "Paraku meil siin külas sünnitusealisi naisi pole," ütles isa.

"Kui sa tuled kuskilt välja, sulle lükatakse mikrofon nina alla ja ma mõtlesin seda öeldes teisi inimesi, mitte oma tütreid, kuna mu oma tütred, kellega olin koos alles pühapäeva õhtul ja ma tõesti usun, et keegi ei ole neist rase olnud," sõnas isa.

Kolmapäeval, 7. veebruaril sõidab peretütar Suure-Lähtrust ära. Esialgu arvavad pereliikmed, et Tallinnasse, aga neli päeva hiljem näevad nad sotsiaalmeedias, kuidas ta poseerib juba Londoni moenädala külastajate hulgas.

See on esimene kord, kui pereisal tekib väike kahtlus, et tütar võib olla seotud, sest ka maakonnalehe kommentaariumis mainitakse tema nime. "Kurat, siin on niisugune jama kestnud ja sa lähed minema, niisugust vastutustundetut tempu ei ole mõtet teha," rääkis isa.

Pere teeb uurijatega koostööd

Eestisse jäänud pere tegi uurijatega koostööd ja sarnaselt paljude Suure-Lähtru elanikega andsid nad DNA-proovid, mis võeti ka kahtlusaluse asjadelt. 20. veebruariks on esimesed vastused käes. Lapse isa on jätkuvalt teadmata, aga Londonis viibiv peretütar on imiku ema.

"Tuldi juba läbi otsima ja pärast, kui öeldi, et see DNA-test näitab, et õde on lapse ema, siis oli küll meil niimoodi, et kuidas see võimalik on, see on nii loogikavastane, see lihtsalt ei mahu pähe," ütles õde.

"Täitsa nagu tumm leilis, eks ole. Jube oli. Et kuidas on võimalik? Kuidas on võimalik sellisel asjal juhtuda?" ütles ema.

"Meil endal oli selline tunne, et kuidas see kõik kokku läheb, sest õde ei ole olnud lapseootel. Aga siis me mõtlesime ka, et äkki see on kahtlane, et ta nüüd läks sellepärast ära. Me küsisime, kas ta on sellega seotud ja mitmeid kordi, et kas sa tahad meile midagi rääkida, et kuidas see võimalik on ja kas sa oled sellega seotud. Ta siis tegelikult süüdistas meid, et miks me üldse teda süüdistame. Ja siis ta muutus imelikuks," sõnas õde.

Hilisem lahkamine näitab, et leitud laps, kes oli mullane ja kellel nabanöör veel küljes, oli normaalselt välja arenenud ning sündis elusalt, mis muudab hülgamise veel arusaamatumaks. Ehkki teaduslikult on kõik justkui selge, siis sisuliselt on asi selgusest kaugel.  Pere on ööd ja päevad ajusid ragistanud, kuidas nende lähedane rasedaks jäi ja miks seda varjas. Segadus on nii suur, et kahtlusaluse ema keeldub lõpuni uskumast, kas ta üldse rase oli ja imik päriselt üldse leiti. Ühena mitmest käib läbi võimalus, et naine võis rasestuda vastutahtsi või koguni oli ise seksuaalkuriteo ohver.

Tõsisele emotsionaalsele traumale viitavad ka naise Londonist saadetud sõnumid pere sõnumitegrupis, mis pani muretsema, et ta võib teha häda endale või kellelegi teisele. Pere pöördub 21. veebruaril politseisse ja briti ametikaaslased vestlevad naisega Londonis, aga üllataval kombel ei peeta teda kinni.

Kahtlusalune ütles perele, et pole last mõrvanud

"Ma küsisin pärast ka uurijalt, miks teda seal kohe kinni ei võetud. Aga meil ei olnud sel hetkel veel täpseid vastuseid ja nad jäid seal mõni kas tund või mõni minut hiljaks, enne kui ta sealt Marokosse ära läks," sõnas isa.

Ehkki lähedastele lubas ta Eestisse naasta, võttis kahtlusalune tegelikult vastupidise suuna ja põrutas 23. veebruaril hoopis Marokosse.

"Ta väitis, et sinna oli odavam pilet, kuigi ma räägin, et tema need vestlused ei olnud sellised adekvaatsed, et tal oli midagi peas juhtunud," ütles õde.

26. veebruaril antakse Eestis välja vahistamismäärus, aga kinnipidamine venib. Marokos hakkab naine juba ka avalikult oma sotsiaalmeediasse postitama murettekitavaid sõnumeid, mis viitavad muuhulgas, et ta ei kavatse end elusalt kätte anda.

Kahtlusalune on perele videokõnesid teinud. Kas on juttu tulnud ka lapse juhtumist?

"Tema ei ole süüdi, laske mind maha ja kõiksugu jubedaid asju räägib," ütles ema.

"Ma ütlesin, tule ilusti koju ära, et aitab küll pullist. Et võtame sulle Eestist ühe korraliku naisadvokaadi ja kui sa üksi tulla ei taha, et siis vend tuleb sulle järgi, et koos on julgem tulla. Ainuke, mis ta ütles, et mina ei ole seda teinud, mina ei lähe vangi selle eest, mida ma teinud ei ole. Seda ta korrutas," sõnas isa.

"Kui õde seal Marokos kinni võeti, siis meil oli mõnes mõttes hea meel, et ta on vähemalt kaitse all, mitte ei pane endale kätt külge ja asi saab ikkagi lahenduse. 15. märtsil ta helistas juba sealt Maroko kinnipidamisasutusest ja uuris, millal talle järgi tullakse ja vandus, et ta ei ole kedagi mõrvanud, et ta tuleb Eestisse ja räägib ise oma loo ära ja ta kannab ise seda vastutust, et palun uskuge teda, et ta ei ole kedagi mõrvanud," rääkis õde.

Alates sellest ajast, kui naine kinni peeti ja ilmusid juba detailsemad artiklid, mis tuginesid nii kahtlusaluse avalikul sotsiaalmeedia sisul kui ka tuttavate intervjuudel, on ka tema lähedasi tabanud halastamatu hukkamõist kommentaariumides, isiklikel sotsiaalmeedia seintel ja privaatsõnumites.

Suure-Lähtru on pisike koht, nende talu üsna tuntud ja huvilistel polnud raske tegelikke isikuid tuvastada. Pere, kes on sisuliselt kogu elu tegelenud talupidamisega, on enda sõnul järsku keset pöörast meediatralli, kus küla vahel – ja mõnikord nende õuel – voorivad reporterid, levitatakse külajutte ja sotsiaalmeedias kutsutakse üles boikoteerima nende tooteid.

"Mind isiklikult ka muidugi ähvardati, aga see on nii ebareaalne, et sind süüdistatakse millegi eest, mida sa ei tea, sa pole sellega seotud," rääkis õde. "Ma ei mõista seda lihtsalt. Üks räägib ees ja terve leelokari laulab järgi," ütles ema.

"Pealtnägija" suhtles loo tegemise käigus ka teiste pereliikmetega. Siin loos on jätkuvalt palju uskumatut ja puuduolevaid infokilde, aga isegi kui nende pereliige võis seni teadmata asjaoludel sooritada midagi õudset, said neist vastutahtsi kaassüüdlased – pitser, mida võibolla ei õnnestugi maha pesta. Just seetõttu, et kaotada pole enam suurt midagi, jagavad nad oma lugu kaamera ees.

"Kui õde oleks öelnud, et ta saab lapse, siis meil oleks väga hea meel olnud, sest me kõik oleme juba 30 pluss inimesed ja meil on vähe väikseid lapsi suguvõsas. Me oleks aidanud tal lapse üles kasvatada," sõnas õde.

Kahtlusaluse naise Eestisse toomine võib juriidika tõttu võtta veel kuid.