Mullu valmis sotsiaalministeeriumis rahvatervishoiu seaduse eelnõu, mis hõlmab laia valdkonda teemasid alates solaariumipiirangutest kuni libameditsiini tõkestamiseni. Kui seadus vastu võetakse, kavatseb ministeerium selle alusel kehtestada 21 määrust, mis reguleerivad muu hulgas ka koolide ja lasteaedade tegevust.

"Maksimaalne jalgsi käidav koolitee pikkus. Koolikoti maksimaalne lubatud kaal. Õppetundide algus ja lõpp. Vahetundide pikkus," loetleb määruse kavand teemasid, mis on esialgu veel täpsemalt lahti kirjutamata. 

Samuti on määrusega plaanis reguleerida tunniplaani koostamist, kontrolltööde arvu ja esimese klassi kodutöid.

Eelmise nädala teisipäeval riigikogus arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest rääkinud terviseminister Riina Sikkut märkis, et keskkond peab soosima võimalikult tervislikke valikuid.

"Näiteks, et on kergliiklustee kodust tööle, pakutakse sooja koolilõunat, lukust on lahti koolistaadionid – haridus- ja teadusministri tehtud ettepanek omavalitsustele – ja huvitegevus on taskukohane," ütles Sikkut, kelle sõnul tegeletakse ka sellega, et koolitoit sisaldaks vähem süsivesikuid.

Lisaks nimetas sotsiaalminister meetmeid, milles võiks kokku leppida: näiteks võiks koolipäev alata kell üheksa, koolitoit olla tervislik ja lastel peaks võimaldama vahetunde õues veeta.

Koolipäeva alguse ja teiste sellega seonduvate detailidega on sotsiaalministeerium tegelenud juba aastaid. 2017. aastal esitas haridus- ja terviseekspertide töörühm sotsiaalministeeriumile ettepanekud nihutada koolipäeva algus kella üheksale, keelata esimeses klassis kodutööd ja lubada mitmes vahetuses õpet üksnes erandjuhul. Ka toona oli sotsiaalministriks Sikkut, kuid ekspertide nõuannete varal koostatud kooli päevakava määruse kehtestamiseni siiski ei jõutud.

Nüüd, kus ministeerium on teemaga uuel ringil, ütles sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht Taavi Audo ERR-ile, et määrused pole veel valmis, lõpuni läbiräägitud ega ka mustanditena kuhugi jõudnud, sest kõigepealt on vaja rahvatervishoiu seaduse eelnõu menetlusega ühele poole jõuda. Riigikokku jõuab seaduseelnõu Audo sõnul loodetavasti aprilli teises pooles.

Haridusministeeriumi õigusvaldkonna juht Indrek Kilk ütles, et hetkel on need teemad alles arutelu all, aga koolipäeva alguse hilisemaks lükkamine on tõepoolest läbi käinud.

"Hetkel kehtib määrus, kus on öeldud, et koolitundide algusaeg ei tohi olla varasem kui kell kaheksa. Üldjuhul on paljud koolid juba ka ise liikunud hilisema tundide alguse suunas," lausus ta.

Ka Kilk rõhutas, et määruse muudatused on praegu alles ettevalmistamisel.

Määrus peaks seletuskirja kohaselt jõustuma tuleva aasta juulis.